Foto: Maria Svensk
Giedde Gåvvå: Maria Svensk
Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá. Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra. Máhttá ráfen plánit hávddádusáv. Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin. Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin.
Vuostasj dahko
Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij. Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj. Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko. Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj. Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev ( dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij).
Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn
Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit. Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti. Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu.
Ságastibme härrájn jali diakonajn
Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap. Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj. Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet. Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta. Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn.
Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges. Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj. Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum. Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen.