Fiesstim

Jugálvis la vuollo. Mujtto viessomij. Ij ber gejda vállduji valla aj berrahijda ja venagijda.

Tanja Petersdottir Eskandari och Salman Eskandari.

Tanja Petersdottir Eskandari och Salman Eskandari. Foto: Carolina Ryberg

Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje. Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá. Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin.

Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov. Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat. Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda.
 
Fiesstimságastallam
Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav. Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa? Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba.

Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn. Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj. Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna. Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen.

Umasslágásj árbbedábe
Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras. Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra. Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij. Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon. Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga.

Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá. Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij.

Girkkolasj fiesstim la gålmmå oases:

Skapad: 2011-04-19 15:25:00

Álggo oasse l gå härrá buorisboahtemav sávvá guossijda ja gállasjguojmmepárraj. Härrá ságas gállasjvuoda ja gieresvuoda birra – ristalasj vuojnos. Rámáttevsta ma li gieresvuoda ja gállasjvuoda birra lågåduvvá härrás jali muhtem iehtjádis.  

Nuppen oasen gállasjguojmmepárra sjaddá aktijvalasj. Goappátja oadtjoba vásstedit gatjálvisáv jus sihtaba válldut nubbe nuppijn. De suormas/suormmasa vatteduvvá/i härráj gut låhkå råhkålvisáv dan/daj badjela åvddål gå vatteduvvá/i ruopptot gállasjguojmmepárraj. Såj anedibá aktan suormmasav gå javllaba sunnu jáhtojt nubbe nubbáj. Härrá duodas (nanustahttá) gállasjvuodav gå javllá ”dåj lihppe dal boadnjásj ja áhkásj”

Goalmát oasen gállasjguojmmepárra oassálasstá härrá ja tjoaggulvisá huvsos. Dagáduvvá råhkålvisáj ja buorsissjivnnjádusáj báktu. Ienemusát härrá aj fiessimhålav ådåfiesstidumpáráj vaddá.
Ienemus  gállasjguojmmepára sihti vájkudit fiesstimseremoniddjav vaj dåbddu persåvnålasj. Ienemusát dagáduvvá rámáttevstaj, divtaj, sálmaj ja ietjá musijkka válljima baktu mij vaddá dav dåbdov majt hálijdi.

Ienemusát muhtem venagav jali berrahav divtav lågådi jali spieledit muhtem musijkkabiehkev masi lijkkuba. Girkkkon älla sierralágásj vuojno gåktu gállasjguojmmepárra vállji fiesstimav hábbmit. Gätjástus la viesso musijkka l buorep dåbddoalediddje gå báddidum.

//