Mammografiddja
Mammografi

Gájkkásasj

Mammografiddja l njittjijs röntgenåtsådibme sierra röntgenteknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt.

Åtsådibme máhttá dagáduvvat hierediddje ulmijn varresvuohtaåtsådibmen, nåv gåhtjoduvvam screening, jali gå nissun iesj jali dåktår la muhtem rievddadusáv njittjijn gullam.

Ij beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit varresvuohtakontrållån jus la iesselissan jali jus dåktår gáddá jiesska njittjijn gávnnu.

Gárvedime

Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj.

Gåktu åtsådibme dagáduvvá?

Åtsådibme álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben. Mammografiddja dagáduvvá aj sierra njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjijn.

Vuostak oadtju gatjálvisájt röntgenskihpasujtáris vásstedit jus li vájvastuvvá njittjijs jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedi hormåvnåjt.

Dan maŋŋel de nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan stuoráp lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamij maŋŋela. Máhttá vuojnnut röntgengåvån ja låsedit árvustallamav.

Röntgenåtsådimen bále tjuodju, ja biedjá njittjev akta ájgen duolboga nali man sinna l nåv gåhtjoduvvam gåvvådetektåvråv. Njidtje diebttjiduvvá aktij ietjá duolbugijn viehkken vaj åbbå duolbas sjaddá. Dahká vaj gåvvå tjielgas sjaddá avtabále ja lábttjenárre vuollegattjan aneduvvá. Giedav hähttu bajás anedit ja vuojŋastit apparáhta vuosstij dan båttån gå válldá guokta jali gålmmå gåvvå. Sämmilágásj de nuppijn njittjijn.

Máhttá dåbddut vájválasj jali báktjit oanegav gå njidtje duolbban diebttjiduvvá.

Gåktu dåbddu maŋŋela?

Åtsådime maŋŋela dåbddu iemeláhkáj.

Njittjijs röntgen

Mammografiddjaåtsådimen aneduvvá röntgen njittjijda, teknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt.

Mammografiddja dagáduvvá juogo de hierediddje varresvuohtakontrållån, nåv gåhtjoduvvam screening, jali dan diehti gå nissun jali dåktår la gullam ådå bavhlev njittjen. Juohkka jage dagáduvvi ienep gå 500 000 åtsådime njidtjeröntgenijn Svierigin.

Tjärdda árrat ielvvet njidtjebårredávdav

Sosiálastivrra májnnu mammografiddjav nissunijda 40 ja 74 jage gaskan. Lánndadikke fálli gájkka nissunijda 50 ja 69 jage gaskan máhttelisvuodav tjadádit mammografiddjaåtsådimev. Ienemus lena fálli åtsådimev ienep juohkusijda 40 ja 74 jage gaskan, valla goassa gåhtjoduvvá ja man guhkev åtsådime målsut. Nuorap nissunijda l dábálasj åtsådimij bielnup jahke gaskajn. Vuorrasappo ienemusát gåhtjoduvvi fert nuppát jage.

Dájn varresvuohtakontrållåjn máhttá njidtjebårresjattalvis ielveduvvat åvddål gå ij la háhppidam muhtem dåbddomerkajt dahkat, jali åvddål gå ij åbbå gullu njittjen.

Diedalasj åtsådime li vuosedam nissunijda gudi oassálassti mammografidjajn varresvuohtaåtsådibmáj de jábbmem njidtjebårredávdan binneduvvá 40 prosentajn.

Gå maŋŋet bårredávdav älvvá de l vádá oabllot háhppidam, ja de ienep ja vájvep dálkudime l dárbulattja gå jus sjattalvis älvádallá árrat.

Gulldala njittjijt dájvvalakkoj

Nissuna njittjen la tjavŋak konsistänssa. Le danen gå gávnnuji goappátjagá mielkkerávsá ja buojddetsuottsa njittjijn, ja dahká vaj dåbdduji tjavŋaga. 50-jage álldarin njittje dibmi gå mielkkerávsá unneduvvi ja buojddetsuottsas målsuduvvi.

Njittje bájneduvvi hormåvnnårievddadusájs ma sjaddi nissuna liejbbegaskan ja máhtti danen dåbddut ållu umasslágátja goassa dajt åtsåda. Liejbe maŋemus biejve maŋŋela l buorre biejvve iesjåtsådibmáj, danen gå njittje álu li dibmasa ja giehpe åtsådit.

Gájkka nissuna beras ietja åtsådit ietjasa njittjijt. Hiebalasj la válljit vissa biejvev mánon giehpebut máhttet buohtastahttet majt gullá. Buorre bálle lisj má navoldahttijn danen gå l álggep njittjijt gulldalit gå li sájbbodum. Galggá gulldalit gå tjuodtju ja gå vellaj.

Buorre sjattalvisá li dábálattja

Jus luluj sjattalvisáv ielvvet de márjju ballá, valla dájvvámusát l buorre rievddadus, sierraláhkáj nuorap nissunijn. Máhttá årrot cysta, dat javllá tjásmagis, jali tsuottsa buorre sjattalvis.

Gájkka rievddadusá galggi dåktåris åtsåduvvat

Rievddadus njidtjerávsán máhttá aj njidtjebårredávdas dagádum. Njidtjebårredávdda l akta dábálamos bårredávddatjerdajs nissunijn. Fert jage oadtju bájken 7 000 nissuna ja 40 ålmmå njidtjebårredávdav. Máhttelisvuohta njidtjedávdav oadtjot lassán álldarijn.

Dábálasj dåbddomärkka njidtjebårredávdan la jarre njittjen jali giehtagávan. Ietjá l gå njidtjevártto jali lijkke njittjen gässu sisi.

Dåbddomerka ma älla nåv dábálattja li njittje tjielggimahtes ruopsudibme jali båhte, hávve mij ij save, jali varrasegadum låsjkos njidtjevártos.

Gájkka rievddadusá njittjijn galggi duodaj váldeduvvat ja dåktåris åtsåduvvat. Máhttá aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn, nissunijvarresvuodajn jali sierra njidtjeduostudagájn mij gávnnu muhtem stuoráp skihpadåbijn. Dåktår dárkkelit gulldal njittjijt ja mierret jus mammografiddja galggá dagáduvvat.

Sierra röntgenapparáhtta l dárbulasj

Mammografiddja álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben. Åtsådibme dagáduvvá aj sierralágásj njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjin.

Röntgenapparáhtta mij aneduvvá l sierraláhkáj hábbmidum váttátjit njidtjetsuottsas buorre gåvåjt vuollegasj röntgensuonjardimijn viehkken Muhtem bále máhtti bårredávddásjattalvisá ma li val muhtem millimehtera stuore älvádallat.

Nåvti dagáduvvá

Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj. Vuostak vásstet muhtem gatjálvisájt ja giehttot jus la vájvástuvvam njittjij, jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedit hormåvnåjt. Hähttu aj nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamijs. Máhtti vuojnnut röntgengåvåjn ja gåvå boasstot dádjaduvvi bårredávddasjattalvissan.

Dan maŋŋela vádtsá röntgenappáráhttaj ja dan åvdån de tjuodtjot. Njidtje biejaduvvá akta ájgen duolbbadisá nali mij sisanet gåvvådetektåvråv. Njidtje diebttjiduvvá sjánjas duolbbadisájn viehkken mij dietteduvvá njittje vuosstij. Giedav hähttu badjen anedit ja dav vuojŋadit appáráhta vuosstij gå guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvi. Ájnas la ij åbbå labudit. Sämmilágásj de nuppijn njittjijn. Ålles åtsådibme válldá 15-30 minuvta, ja gåvvidibme vihtta jali låge minuvttaj.

Gåktu mammografiddja dåbddu?

Máhttá dåbddut vájvven jali báktjit oanegav gå njidtje diebttjiduvvá. Valla hähttu dagáduvvat, danen gå gåvvå buorep kvalitehtav oadtju ja åtsådibme tjårggu. Duodden máhttá binnep suonjarmierre aneduvvat gå njidtje diebttjiduvvá.

Muhttijn hähttu ruoptus boahtet

Dájvvámusát li guokta röntgendåktåra gudi sierralakkoj árvustallaba mammografiddjagåvåjt. Tjårggåtvuohta lassán árvustallamin. Jus gávnnaba juojddá mij vuojnnet ij la iemelágásj, de gåhtjoduvvá ruoptus boahtet ådå åtsådibmáj. Lijgge mammografiddjagåvå de váldeduvvi ja åtsåduvvá aj ultrajienajn.

Dåktår máhttá aj åtsådimev rievddádusás válldet. Jus la unna rievddadussa mij la vájvve gulldalit de máhttá válldet åtsådibmev ådå mammografiddja bále váldeduvvá jali ultrajienajn viehkken. Sekka nálusj tjuoggiduvvá rievddadussaj ja sellaåtsådibme njamáduvvá. Åtsådibme rájaduvvá guoradallamijj mikroskåhpajn. Gájkka dagáduvvá duodastuvátjit jus la bårredávdda jali ij.

Vásstádus mammografiddjaguoradallamis rájaduvvá njuolgga duv årudahkaj guovten vahkon jus la gåhtjoduvvam varresvuohtakontrållåj. Jus la siejveduvvam mammografiddjaj de diedojt oadtju åtsådimbåhtusa birra ietjas dåktåris.

Hormåvnnådálkudibme máhttá árvustallamav låsedit

Muhtem nissuna dálkuduvvi hormåvnåj klimakterian ja klimakteria maŋŋela jali p-tablehtajt bårri. Dakkir dálkudibme bájnasj njidtjetsuottsav vaj sjaddá assáp ja dahká mammografiddjagåvåv låsebut árvustallat. Danen la ájnas giehttot jus bårrå dálkkasijt ma hormåvnåjt sisanedi.

Åtsådibme ij la vádálasj

Suonjarnárre majt hähttu gillat mammografiddjaåtsådimen la nåv unne vaj dav e ane vádálattjan. Duodden teknijkalasj åvdedibme dagáduvvá ulmijn ájn suonjarmierijt unnedit. Ij galga guoktáladdat mammografiddjaåtsådimen mannat gå gåhtjoduvvá, jali jus älvvá rievddadusáv ietjas njittjijn.

Buoragit manná åtsåduvvat mammografidjajn vájku li implantáhta. Ij la máhttelisvuohta vaj implantáhta tsuovkkani, valla gå ij maná njittjijt diebttjit degu nissunijn váni implantáhtaj dagi de l dárbulasj aktugasj hiebadum åtsådimijn. Dájvvámusát duoddiduvvá aj mammografiddja gå njittje åtsåduvvi ja åtsådibme ultrajienajn.

Gut ij lulu åtsåduvvat mammografidjajn?

Gå l ållu nuorra de álu åtsåduvvat ultrajienajn ienni gå mammografiddjajn. Le danen gå njittjij ráksátsuodtsa la nåv assá vaj mammografiddjagåvå sjaddi vájve dádjadit. Ultrajiedna vaddá jáhkedahtes vásstádusáv

Jus dåktår gáddá jiesska l njittjen de álu mammografiddja ij dagáduvá danen gå báktji njittjev aktij diebttjit. Dan sadjáj l buorre ultrajiednaåtsådimev tjadádit, vuojnátjit jus siedja gávnnu majt hähttuji duobbmit. Gå infeksjåvnnå l dálkudum de beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit. Sierraláhkáj ájnas la jus la vuorrasabbo.

Jus la iesselissan de ij galga varresvuohtaåtsådimev tjadádit, nåv gåhtjodum screening, mammografidjajn. Valla jus älvvá rievddadusáv njittjen de agev galggá sujtujn aktavuodav válldet ruvvaláhkáj åtsåduvátjit, ihka vil la iesselissan. Åtsådibme de álggá ultrajienajn ja duoddiduvvá mammografidjajn jus la dárbulasj.