Jus ij la sujtujn dudálasj
Om man inte är nöjd med vården

Rievtesvuohta la gujddit

Patiänntan varresvuohta- ja skihpasujton la riektá duostoduvvat roattujn ja oadtjot dádjadahtte diededimev varresvuohtavidjurij ja åtsådimij ja dálkudimij birra ma oajvvaduvvi Galggá oadtjot buorre sujtov buorre kvalitehtajn.

Jus ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum jalik gujddi duostodimijn, de l riektá gujddit ja vuojnojt åvddåmbuktet. Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav. Máhttá aj bajedimev dahkat dåjmav buoredittjat

Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit. Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet.

Gujddit sujttobarggijda

Vuostatjin la buorre aktavuodav válldet dåktårijn jali ietjá sujttobárggijn gudi li åtsådam ja dálkudam. Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá. Máhttá aj agev aktavuodav válldet åssudagáåjvijn gånnå sujtov oattjoj, buojkulvissan ortopedaduostudagá doajmmaåjvijn.

Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan.

Mij la lánndadiggedåjmadum ja kommuvna sujtto iereda sierra guovlojn rijkan. Máhttá gatjádit ietjas kommuvnas jali lánndadikkes gut sujtos åvdåsvásstet. Ienemusát kommuvnna åvdåsvásstet álkkep häjmmasujtos ja lánndadigge sujtti dárkkelap skihpasujtov hejman.

Duosstu gujddimijt

Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden. Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton.

Siebrreráde galggá gávnnut gájkka lánndadikkijn duostotjit gujddimijt ja vuojnojt iehtjádij siegen duostomij, diagnosaj, dálkudibme, mávso, sekretässagátjálvisájda ja sujttogarantiddja birra. Siebrreráden li politijkkára ja virggeulmutja giehtadalli gujddimijt. Siebrreráde politijkkárijn ja virggeulmutjijn la sjávovälggogisvuohta.

Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij.

Ietján gå varresvuohta-ja skihpasujtto de patiänttasiebrreráde doajmmaguovllo l aj bádnesujtto mij dåjmaduvvá lánndadikkes ja priváhttabádnesujtto mij biednigahteduvvá ållåsit jali muhtem märráj lánndadikkes.

Duodden la varresvuohta-skihpasujtto ma kommuvnajs dåjmaduvvi, jali såbadusá milta kommuvnaj, ja álmmuk hukso Sosiáladievnastuslága milta mav oadtju dakkir varresvuohta-ja skihpasujton.

Patiänntasiebrrerádes máhttá buojkulvissan viehkev oadtjot

• diededimijn majt dárbaj ájmujda váldátjit ietjas berustimijt varresvuohta- ja skihpasujton
• aktavuoda sujttobarggij
• gávnnat riekta fábmudahkaj
• sujttovaddijda ja sujttoåssudagájda diededit ájttsagijt ja ärránijt masi alvaduvvá.

Goappátjagá njálmálasj ja tjálalasj gujddima guroadaláduvvi

Máhttá goappátjagá riŋŋgit ja rádjat tjálalasj gujddimijt patiänntasiebrrerádáj. Virggeulmutja gähttji gujddima guoradáláduvi jali riekta instánsajn aktavuodav váldeduvvá.

Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij. Ienni l ássje doajmmaåvdåsvásstediddjijda jali fábmudagájda nåv gåk Sosiálstivrra.

Aktavuohtadiedo patiänntasiebrrerádáj galggi gávnnut gånnå la sujtov vattedum ja lánndadikkij ietjas webbabielijn.

Gáhttit kvalitehtav ja sihkarvuodav

Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton. Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat.

Sosiálastivrraj máhttá dáhpádusáv jali aktugasj virggeulmutjijt bajedit. Bajedimen ij dárbaha diededit gänna jali gejn li åvdåsvásstádus dáhpadusás. Gájka gudi gulluji varresvuohta- ja skihpasujttobarggijda, juska vil barggi kommuvnan, lánndadikken jali priváhtta sujttovidnudagán, máhtti bájeduvvat.

Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit. Gujddimusá galggi guoradaláduvvat gáttoj ja vuorddemusáj dagi. Ij iesj dárbaha diehtet gut la juojddá boasstot dahkam jali mij la dåmajdimen boasstot sjaddam ájnat nuoges la bajedit dáhpádusáv.

Sosiálastivrra máhttá lájttet goappátjagá organisasjåvnåv, buojkulvissan lánndadikkev, ja aktugattjajt sujttobarggijs. Máhttá aj dagáduvvat vájku ij gávnnu aktak bajedibme jali gujddimus patientajs jali lahkaulmutjijs. Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot. Sosiálastivrra máhttá aj mierredit guodet ássjijt patiänntasiebrrerádaj. Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat.

Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj. Buojkulvissan la gå skihpasujttobargge guoddaluvvi seksuálalasj illastimij jali tsabbmema birra.

Goappátjagá bajedibme Sosiálastivrraj ja Sosiálastivra märrádusá li almulasj ássjepáhppárá majt gájka gudi sihti máhtti låhkåt. Patiänntajournála ja sjimugis guoradallama ássjepáhppará gis sekretessas gåbtjåduvvi.

Tjuovvu Lex Maria-bajedimijt

Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt. Lex-Maria- bajedibme galggá guoraduvvat nannodittjat patiänntasihkarvuodav. Máhttá doalvvot vaj Sosiálastivrra bajet sujttobarggijt Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvsstádussiebrrerádáj, HSAN

Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrreráde

Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN. Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma máhtti årrot vádálattja. HSAN máhttá gähttjalit ja mierredit

• ruoptus válldet duodastusáv dåktåris jali skihpasujttáris gut la ietjas bargov nievret sujttim
• dahkat gähttjalimájgev, mij la gå dåktår jali skihpasujtár hähttu gähttjon årrot gitta gålmå jahkáj, ja sierralágásj plána vuododuvvá dan ájgen
• ráddjit jali sisi giesset dåktåra rievtesvuodav dálkkasijt tjállet.

Biehtsemáno 2013 rájes la sujto ja huvso "IVO" Inspeksjåvnån, åvdåsvásstádus Sosiálasivra gähttjovidnojs. Merkaj dáhpádusáv sujton ja huvso Inspeksjåvnnåj bajet majt la vásedam sujton. Máhttá aj bajedit aktugasj virggeulmutjijt, jur gåktu åvdebut dagájSosiálastivrraj.

Dåjma galggi mieddemijt ja vánesvuodajt ma sujton ja huvson ietja bajedit sujto ja huvso Inspeksjåvnnåj.

Ådå fábmudahka máhttá aj iesj álgadit dagojt åtsådittjat ja dåbelijtjuovvot kvalitehtav ja sihkarvuodav sujton.

Polijssa, patiänntaorganisasjåvnå ja politijkkára

Jus adná bahádahko la dagádum sujton de máhttá polijssabajedimev dahkat. Bajedibme máhttá buojkulvissan guosskat nuppe ulmutja jábmemij. Svierigin dakkir bajedime vuorjját doalvvu guoddalibmáj ja duobbmuj danen gå vierredahkoláhka ásadibme, rávkká ájggomusá jali alvos dierbigisvuodav stráffitjit.

Patiänntaorganisasjåvnå máhtti muhttijn viehkedit giehtadallat ássjijt ma gujddimussaj gulluji. Muhttijn máhtti árvustallat makkir instánssaj l buoremus åvddånbuktet ietjas gujddimusájt ja aj viehkedit tjállet bajedimev.

Nuppástimoahttse, DO, barggá nuppástime vuosstij. Jus adná ietjas ij la objektijvalattjat giehtadaládum sjierves, sjiervveidentitehtas, sjiervvedåbddomerkas, álldaris, álmmuktjerdak sierratjerdas, jáhkkudagás jali ietjá jáhkkovuojnos, sáhtusvuodas ja seksuálalasj tjerdas, de dát máhttá DO:aj bajeduvvat.

Agev la máhttelis gujddimusájt åvddånbuktet skihpasujttopolitijkkárijda gejn li politijkalasj åvdåsvásstádus lánndadikken jali kommuvnan.

Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen.

Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet. Patiänntaoahttse máhttá viehkedit ja vuosedit åvddålijguovlluj jus ij la dudálasj vásstádusájn jali duosstomijn gå l vuostak aktavuodav válldám skihpasujttobarggijda.