Vájku gut dån la ja makkir vidjura dujna li de sujttobargge galggi vaddet dujni diedojt majt dárbaha. Merkaj buojkulvissan dån márjju dárbaha dålkåv jali tjálalasj diededimev, dádjadittjat gåktu åtsådibme galggá sjaddat.
Diededibme galggá hiebadum duv vidjurij ja ietjat åvdeldimijda. Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton. Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá.
Gå dåbdå dån dádjada makkir alternatijva ja máhttelisvuoda li dujna de máhtá miededit, jali juogaláhkáj javllat gåktu sidá. Dån máhtá aj válljit vuornnot sujttuj mij fáladuvvá. Vájku la aj miededam muhtem sujtuj de máhtá rievddadit.
Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat. Jus mánná l unnagasj de máhttá dagáduvvat aktan máná sujttoaddnijn, valla dadi vuorrasap mánna l dadi ájnasabbo l sån oadtju oassálasstet ietjas sujton. Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev.
Majt máhttá diededibme sisanedit?
Dån galga oadtjot diededimev birra
- duv varresvuohtavijor
- makkir barggovuoge gávnnuji åtsådibmáj, sujttuj ja dálkudibmáj makkir viehkkenävo gávnnuji
- goassa máhtá vuorddet sujtov oadtjot
- majt dálkudibme ja sujtto vuordeduvvá båhtusin
- makkir vádá ådå skibádagájda ja tjuovvobájnatjimijda gávnnuji
- gåktu maŋŋelsujtto, majt márjju dárbaha, sjaddá
- makkir barggovuoge gávnnuji hierdittjat skibádagáv jali vahágav
- máhttelisvuoda Oadjodåjmadagán oadtjot ienep diededimev sujtov åhtsåt EES-rijkan jali Schweizan.
Muhttijn márjju duv lagámusá dárbahi diededimev oadtjot duv sujto birra. Sekretessa diehti lagámusá val máhtti diededuvvat jus iesj oassálastá manádimen jali l miededam.
Hähkka vidjurijn, jus dån buojkulvissan la jámálguvvam ja ij máhte miededit, de huoman sujtov oattjo jus duv hägga l nihtedum.
