Riektá nuppe vuojnnuj
Jus la dåktåra lunna manádam ja oadtjum dávddádiededimev mij javllá la gássjelis medisijnak märrádusá de máhttá rievtesvuohta ådå medisijnak árvvalibmáj ietjá dåktåris, nåv gåhtjoduvvam nubben vuojnnon/second opinion. Javllá ulmutjin la máhttelisvuohta gehtjduvvat ietjá dåktåris gå gejna vuostak aktavuodav váldij. Ulmme nuppijn vuojnnujn/second opinion la galggá visses oadtju dav sujtov ja dálkudimev mij buoremusát hiehpá allasis.
Nuppe vuojnnuj la rievtesvuohta jus
- ulmutjin la hägganihtto jali sierralágásj tjavgga skibádahka jali vahák ja
- diagnåvsså jali oajvvadum dåmajdibme máhttá merkahit sierralágásj vádájt jali ájnasvuodav oadtjot viessomkvalitähttaj boahtteájge.
Buojkulvissan la máhttelis nuppe vuojnnuj jus ulmutjin la bårredávdda jali muhtem skibádahka närvvavuogádagán. Máhttá agev ietjas dåktåris gatjádit jus la máhttelisvuohta oadtjot nuppev vuojnov.
Häjmmalánndadigge máksá
Dábálamos oadtju dåktåråv jali sujttojuohkusav ietjá skihpadåben iejvvit gå masi vuostak mánádij dan lánndadikken gånnå årru. Jus la sávaldahka boahtet muhtem sierralágásj dåktåra lusi jali klinijkkaj Svierigin de l lánndadigge gånnå årru välggogis gähttjalit dåjmadit vaj dåhku oadtju boahtet. Ietjas lánndadikken la välggogisvuohta nuppev medisijnak árvustallamav mákset, vájku merkaj hähttu ietjá lánndadiggáj mannat. Häjmmalánndadigge galggá aj mannogålov mákset.
Gejna galggá aktavuodav válldet?
Jus sihtá åhtsåt nuppev vuojnov de máhttá ietjas dåktåris gatjádit jali ietjá åvdåsstiddjes dan duostudagán gånnå l vuostasj medisijnak árvvalimev oadtjum gejna galggá aktavuodav válldet ietjas åtsålvisájn.
Máhttá aj aktavuodav válldet patiänntasiebrrerádijn jali patiänntaoahttsijn dan lanndadikken gånnå årru oattjotjit diededimev gejna galggá aktavuodav válldet oattjotjit nuppev vuojnov.
Lågå ienebuv: Jus ij la dudálasj sujtujn.
