Prostatas tsuodtsaåtsådibme - prostatabiopsiddja
Vävnadsprov av prostata - prostatabiopsi

Gájkkásasj

Prostatas tsuodtsaåtsådibme, jali prostatabiopsiddja, la gå dåktår válldá prostatas sieldes smávva biehkijt tsuottsas åtsådittjat dajt.

Oadtju åtsådimev dahkat danen gå dåktår sihtá åtsådit jus gávnnu bårredávddasella prostatarávsán

Åtsådibme rájaduvvá laboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá. Dåktår maŋŋela diedet åtsådime båhtusav.

Gárvedime

Tsuodtsaåtsådimbále álu oadtju antibiotikatablehtav. Muhttijn oadtju aj antibiotikatablehtav maŋen häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela. Sieldes ájnas la bårråt tablehtajt infeksjåvnås besatjit.

Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, de l ájnas dav giehttot åvddål åtsådime.

Jus ulmutjin la diabetes, tsåhkevihke riegádimes jali muhtemlágásj vájvve tsåhkekláffaj de l ájnas dav diededit duostudahkaj ájge bále åvddål åtsådime. Galggá aj diehtet jus dálkuduvvá varranjárbbodim dálkkasijn jali kortisontablehtaj.

Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja tjoalev ja gådtjårágáv duobbmi.

Gåktu åtsådibme dagáduvvá?

Gå åtsåduvvá de vellaj gåro bielen vällahimsajen. Dåktår gulldalahtjá tjuvdijn prostatav bahtatjoalen. Dan maŋŋela tsåkkåduvvá ultrajiednainstrumännta várrogit sisi moadda sentimehtera bahtatjoale sisi. Ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut.

Ultrajiednainstrumenta kanála tjadá dåktår nálov tsåggå majna prostatas bähkátjijt válldá. Ienemusá dåbddi uhtses báktjasav jali e åbbå báktjasav. Valla jus adná bávtjes de máhttá jábmedimev sierra rumájoassáj oadtjot

Åtsådibme válldá bájken kvártav.

Gåktu dåbddu maŋŋela?

Dábálasj la oadtjot varáv sájolåssjkusij, gådtjåj jali bajkkaj maŋŋela. Ij vuoseda juoga l boasstot. Máhttá bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt dalága maŋŋela.

Bähkásj váldeduvvá prostatarávsás

Prostata l ráksá mij la gådtjåbåhtså bajep oase birra jur gådtjårágá vuollelin. Prostatarávsá doajmma l dahkat dålvudimlåssjkusav sájojda. Oadtju aj guodet tsuodtsaåtsådimev prostatas åtsådittjat jus gávnnuji bårredávddasella.

Tsuodtsaåtsådibme l sieldes smávva biehke tsuottsas ma ålgus váldeduvvi ja åtsåduvvi. Tsuodtsaåtsådibme gåhtjudallá aj biopsiddjan

Vuostak ietjá åtsådime dagáduvvi

Guovten bálen válldá tsuodtsaåtsådimijt. Vuostasj åtsådimev válldá jus PSA-árvvo l aledum. PSA l ábnas mij dagáduvvá prostatan ja vuotjoduvvá varraváren. Iemelágásj varraåtsådimijn máhttá PSA-árvvo gehtjaduvvat. PSA-árvvo máhttá aledum jus la prostatastuoredibme. Ietjá oare aledum PSA-árvvuj máhttá jus la infeksjåvnnå jali inflammasjåvnnå prostatan, valla aj jus la prostatabårredávdda. Aledum PSA ij dárbaha årrot prostatabårredávdda.

Jus gávnnu jiesska prostatan, mij máhttá märkkan årrot prostatabårredávddaj. Jieskav la dåktår gávnnam gå l tjuvdijn gulldalam prostatarávsáv bahtatjoalen. Prostata l moadda sentimehtera bahtatjoallenjálmes ja tjoale åvddåbiele guoran. Dábálattjat prostataráksá dåbddu ållu sjallat.

Tsuodtsabiehke åtsåduvvi mikroskåhpajn

Tsuodtsabiehke ma ålgus váldeduvvi prostatarávsás rájaduvvi mikroskåhpa åtsådibmáj mij vásstet jus bårredávdda gávnnu prostatan jali ij. Bårredávddatsuodtsa árvustaláduvvá de Gleason skála milta.

Antibiotika l ájnas gárvedibme

Tsuodtsaåtsådimen álu oadtju antibiotikatabletav. Muhttijn oadtju aj maŋen antibiotikatabletav häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela. Sieldes ájnas la tablehtajt bårråt infeksjåvnås besatjit. Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, buojkulvissan pensilijnnaj, de l ájnas aktavuodav válldet klinijkajn jali duostudagájn gånnå åtsådibme dagáduvvá.

Dálkudibme máhttá rievddaduvvat

Jus bårrå varranjárbbim dálkkasav Warana tjerdas de galggá duostudahkaj diededit dán birra vahkov åtsådime åvddåla. Vará PK-árvvo hähttu háhppidit rievddaduvvat, dat javllá varra galggá máhttet giellot iemeláhkáj. Dåktår gut la Waránav tjállám galggá dálkasmierev unnedit åtsådime åvddåla.

Duostudahka hähttu aj diedojt oadtjot ájge bále jus la vihke tsåhkekláffajn, tsåhkevihke riegádimes jali dahkokláffa Sämmi l aj jus la årrum bakteriainfeksjåvnnå tsåhkekláffajn. Jus la diabetes jali kortisontablehtaj dálkuduvvá de l aj ájnas duostudahkaj diededit. Antibiotikadálkudibme hähttu hiebaduvvát juohkka ulmutja sierralágásj vigijda.

Åtsådibme manná ruvva

Åtsådibme válldá bájken kvártav ja máhttá dagáduvvat jábmedime dagi. Le viehka álkkes åtsådibme mij ruvva manná ja vargga gájka dav gierddi.

Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja duobbmi tjoalev ja gådtjårágáv. Muhtem skihpadåbijn máhttá åtsådime åvddåla oadtjum mikrolavemaŋŋav majt hejman la válldám.

Gå åtsåduvvá de vällaj gåro bielen vällahimsajen. Vuollerumáj la rihttsot ja sigárdahka gåbttjå vuollevájmov. Dåktår álggá prostatav tjuvdijn bahtatjoalen gulldalit. Prostata l álu sjallat, tjavdes ja vehik vanádahtte. Jus prostata dåbddu garrasabbon ja tjavŋagabbon gå iemeláhkáj de máhttá dåbddomärkka bårredávddaj.

Ultrajiedna vaddá gåvåv prostatas

Prostata maŋŋela åtsåduvvá ultrajienajn viehkken. Ultrajiednainstrumännta tsåkkåduvvá várrogit unnan bahtatjoalláj, ja dåktår prostatav åtsåt moadda minuvta.

Ultrajiednainstrumännta l bájken 20 sentimehtera guhkke, valla l val ålgomus oasse mij sisitsåkkåduvvá moadda sentimehtera. Instrumenta diamehter la bájken 2,5 sentimehtera.

Instrumentan la ultrajiednarájan. Rádjá jiednabárojt ma maŋŋela rubmaha orgánajs reflekteriduvvi. Ultrajiednabáro sirdeduvvi datåvrråj mij dajt gåvvån dahká mav dåktår máhttá gåvvåsjerman vuojnnet. Gåvvå l tjáhppisvielggat ja gåvåt prostatav doarestjuohpastagán.

Tsuodtsa ålgus váldeduvvá biopsiddjanálujn

Dan maŋŋela váldeduvvi tsuodtsaåtsådime tsuottsas. Ultrajiednainstrumentan gávnnu båhttså man sisi biopsiddjanállo sisi tsåkkåduvvá. Nállo l moadda millimehtera diamehterin. Tjuoggiduvvá tjoalletsuottsa tjadá prostatáj. Ultrajiednagåvåjn viehkken dåktår gåvvåsjerman nálujn siktit vaj ållu riekta tjuoggi.

Nálon la lihtásj mij háhppelit tjuoggiduvvá prostataj ja dievdeduvvá prostatatsuottsajn. Dájvvámusát dåktår tjuoggi moaddi åtsådimev váldátjit umasslágaśj sajijs prostatan. Dábálasj la gávtsijn ja lågenangudájn åtsådimijn.

Máhttá dåbddut vehik vájválasj

Ultrajiednainstrumännta ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut. Gå dietteduvvá prostata vuossti de máhttá gådtjåniedav dåbddåt. Danen la buorre gådtjårágáv duobbmit åtsådime åvddåla. Gå tsuodtsabiehke ålgus váldeduvvi biopsiddjanálujn de máhttá vájvven dåbddut ja muhttijn báktjasin. Vargga gájka gudi li tjadádum åtsådimev dåbddi sij li val vehik báktjasav dåbddåm jali e åbbå báktjasav. Máhttelis la oadtjot jábmedimev sierra rumájoasen jus ilá báktji.

Váraj biedjat åtsådime maŋŋela

Gådtjåinfeksjåvnås besatjit la buorre ednagav juhkat vaj gådtjåráhká rájnnasin dåjdeduvvá.

Vidjura ma vil vájvedi ja vádá

Varra sájolåssjkusin, gåttjån ja bajkan la dábálasj dakkir åtsådime maŋŋela ja ij la märkka juoga l boasstot. Máhttá aj bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt jur maŋŋela.

Varra sájolåssjkusin máhttá årrot guhka ájgev, muhttijn moadda vahko. Varra gåttjån ja bajkan álu vássá moadda biejven.

Vájku l antibiotikav oadtjum infeksjåvnåv hieredittjat de máhttá muhttijn huoman infeksjåvnåv oadtjot mij la bakteriajs sjaddam. Vádá l stuorámus vahkon åtsådime maŋŋela. Jus riek báhkkan buollá ja skihpasin dåbddu de dalága galggá dåktårijn aktavuodav válldet jali mannat hähkkaduostudahkaj.