Disputeren geassemánu 2017.
Astrid Eriksen leamašan Ph.d-studeanta mii lei čednojuvvon SÁNAG:i. Váldobagadalli lei Cecilie Jávo.
"Breaking the silence" Interpersonal violence and health among Sami and non-Sami. A population-based study in Mid -and Northern Norway
Dán oasseguoradallamin lej SAMINOR 2 vuodon. SAMINOR 2 la gasskamærrásasj viesátguoradallam mij gullu varresvuoda- ja iellemdilláj sáme ja dáttja årromsajijn Gasska- ja Nuortta-Vuonan. SAMINOR 2 le muhtem mærráj joarkkem SAMINOR 1 guoradallamis 2003- 2004 rájes, valla guoradallam vijdeduváj gåbtjåtjit ietjá varresvuoda tiemájt dagu vahágahttem ja dåbddomerka vaháguvvamis åvdepájge vásádusájs (PTS). Válljiduvvam guovlojn bivddiduvvin divna viesáda 18 jage rájes gitta 69 jage rádjáj gudi lidjin tjáledum Álmmuklåhkuj javllamáno 1. biejve rájes. Guoradallam tjadáduváj jagen 2012.
Ulmme dájna guoradallamijn lej (1) gæhttjat sieradusájt guovte álmmugij gaskan, gånnå akta juohkusijs lidjin sáme ja nubbe juohkusin lidjin láddelattja. Muhtem mærráj lej ulmme guoradallat vahágahttemav ja gasskavuodav sosioekonåvmålasj ja demográfalasj faktåvråjt guovte ulmusjtjerdan: sámij ja láttij gaskan. Ja nubbe (2) lej guoradallat ja buohtastahttet gasskavuodav vahágisdago vásádusá gaskan mánnávuodan ja psyhkalasj vigij ja guhkálasjvuoda vájvij gaskan ållessjattugin.
Båhtusa
Båhtusa vuosedi sáme tjerdalasjvuohta l vádálasj faktåvrrå vahágahttema hárráj, ietján gå seksuálalasj vahágahttem ålmåj gaskan. Båhtusa li tjielggasa juska li hiebaduvvam sosioekonomalasj ja demográfalasj faktåvråj milta, duodden mij gullu alkohåvlå juhkalisvuohtaj. Vuojnnet la nanos ja vuogas gasskavuohta vahágisdago vásádusáj gaskan mánnávuodan (PTS) ja psyhkalasj vigij ja guhkálasjvuoda vájvij gaskan ållessjattugin. Valla ålmåj gaskan mij gullu vahágisdago vásádusájda mánnávuodan ja psyhkalasj varresvuodavájvijda ja guhkálasjvuoda vájvijda ållessjattugin, gånnå gasskavuohta ij lim nav nanos. Sáme álmmugin vuojnnet ienebuv vájvástuvvin miellavigijs ja ienebuv vahágisdago vásádusáj mánnávuodan (PTS) láddelattjaj hárráj. Vahágahttem mánnávuodan máhttá muhtem mærráj tjielggit tjerdalasj sieradusáv psyhkalasj álmmukvarresvuodan.
Tjoahkkájgæsos
Gávnadusá vuosedi sáme aktijgullumvuohta laset vahágahttem vádáv. Berusdahtek gåsi tjerdalattjat gullu de la vahágahttemvásádus mánnávuodan ájnas vádáfaktåvrrå psyhkalasj varresvuodavájvijda ja guhkálasjvuoda báktjasijda ållessjattugin. Klinihkalasj bargon bierriji guoradallama mij guosski vahágahttemij mánnávuodan ienebuv tjalmostit, sierraláhkáj pasienta psyhkalasj varresvuodavájvij ja tjielggidahtek báktjasij. Ulmmelasj varresvuoda dåjma gånnå vieleda kultuvrav máhttá liehket ávkken jus galggap vahágahttemis bessat.
Loga olles doavttirgráda