Dán jage la vála EU:aj ja Svieriga rijkabäjvváj, ja politijkalasj åvdåstiddje li juo álggám håjgåt ekonomalasj rieknigijt nubbe nuppe nali. Farra gå álu riekknit sijájt gudi gulluji ieneplågoulmujda le Nuorat låktim tjalmev ja guoradam gut la dat uttnásj stuor ruhta suola Svierigin.
Ulmutja giessebiktasij tjellu ålgus sisi spårvágnajs Järntorgajn gassko Göteborga. Dat mij galggá nuorttan gåhtjoduvvat giesse, min mij dáppe oarjján gåhtjoduvvá gidá lij gahtjusin ilmmen. Måj buorijn rádnajn váttsijma rastá torga bårådastátjit. Dav majt mån imájdalliv vajku lev viessom 28 jage min iv guossak le dåbddåm rubmahin åvddål gå dal. Farra gå låktit oajvev nástij vuostáj ja dåbddåt suv ietjas unnevuodav värált giehtjen, lidjin gájkka fábmo muv bielen, ja värált lij ståhkamsaddje gånnå dimna biehkke juo lidjin sadjihin. Ja gájkka lidjin ber gárvvása álgget tsäggot. Muv ietjam miela milta- degu nuorra ja sábme. Danen gå dá vahkkoloahppa lidjiv oassálasstám konferánssan Nuorra Minoritehtaj ja iejvvim ulmujt ietjá rijkasajs unneplågoulmujs- judajt, romajt, tornedáligijt ja svieriksuomagijt. Vahkkoloahppa lij häjttám dajna vaj mij tjåhkkåhijma plánijma gåk mij máhttep adnet mijá sieradusájt tsieggit buorep sebrudagáv; ulmmu gálggin bargguj biejaduvvat, gievras ja hágas ulmmu galggin vuododit festiválajt, iejvvidimsajijt ja barggat sosiála rievddamusáj. Tuvsán tjalmij, galggap mij máhttet dahkat tuvsán gärddáj buorep väráldav. Ussjo vaj mån nuorra sábme galggiv máhttet barggat Svierigin muv ietjam máhto milta lij imáj ja ådås munji.
Dálla rássista ja sámebadjelgæhttje e ballde muv degu åvddål. Valla mån lijka jáhkáv gávnnuji sáme mijá siegen ma dåbddi dajt tjáppa sámebágojt gå oadtju gullat dajt (vajku ij ietja gielav ságasta), ma juojgadi mánnávuoda juojggusijt gå aktak ij gulá, ja gejs li gáppte gahtjosin juonná bivtasskáhpan- valla gut sämmi bále diehtá vaj rádna galggin ussjolit majt vanátjit dav la dahkamin jus dav duodajn idet sámevuodav. Dát tjála l didjij. Ja mån fálav dáv didjij gájkka muv gieresvuodajn ja árvustallamijn. Danen gå juoga dáhpaduváj dan iehkeda Göteborgan, mij oattjoj muv dádjadit man ájnas dat la tjuottjadit nubbe nuppe åvdås, sámevuodav ja dajt árvojt majt mij dållap lieggasabmusit vájmojn. Dáhpadus mij la dåbddå tjiegŋalup gássjelisvuodas Svierigijn.
Dat la manon revolusjåvnå rijkka unneplågoulmuj sinna dálla. Dálla la mijájn sámijn mijá iehtjama parlamenta, mij oadtjop låhkåt, ja aktavuodajn gieldan giektet ietjama gielav. Svierigadárro ij la das ájnna-mierre. Valla dat ij la álu årrum nav. Dåssju soames tjuohte jage ájgge lij dat buojkulvissan rievtes gåddet romajt gudi lidjin Svieriga rájij sinna. 17-1800 lågon lidjin juda Svierigin garrasit miereduvvam stáhtas, gånnå sij oadtjun årrot, ja majna oadtjun barggat. Álggon 1900 lågon lij anti-semitisma gåbddågit giejvvot Svierigin. Sáme lidjin bággidum Kristusij ja nihtodum gåddemijn jus råhkin ietjas dijdalasj jáhkov.
Jussta degu tornedáliga ja svieriksuopmelattja ma aj li rássjom assimileringspolitihkka vuolen skåvlå tjado- danen gå guhkes ájgev gájkka galggin Svierikdahtteduvvat ja gieldeduvvin ságastit sijá iehtjasa gielav. Ienemus unneplågojuohkusijs la dåssju ságastit soames äjgádin jali daj äjgádij jus galggá oadtjot álggogåvåv stáhta báddjelgiehtjamis sijá iehtjas ulmusj. Dat oalle rievddamus mij midjij unneplågo ja álggoálmmuga Svierigin bådij le sulá 30 jage ájgge gå sebraj EU:aj. Dajna säbrramijn Svierik lij bákko vuolláj tjállet muhtem njuolgadusájt- deklarasjåvnåjt- ulmuj riektájs. Dat mij dahká nåv at, buojkulvissan riektáv adnep åhpadussaj mijá ietjama iednegiellaj ij la märrádussa regerigis, dat la buodos EU:a hudjamis Svieriga vuosstáj vaj e dåla njuolggavuodav dajda deklarasjåvnåjda majt li vuolláj tjállám.
Dát le ådå ja oabme doaje gasska manna mij nuora sjaddap bajás. Lága li rievddam, valla sebrudak le dat sämmi. Guoradallama Ubbmemis ja Uppsalas vuoset vaj gåvvå sábmelattjajs oahppamnävojs ja medias le vájvet dålusj – ja dav sámij birra sáhkat, min ij sámij. ”Nuppástum ja vargga e goassak eksperta,” tjálij Adam Öhman 2011 lij vuojnno nieljen stuor bäjválasjavijssaj mijájs sámijs. Máhtodak vájllo le nåv stuorre ahte mij sáme hähttup njálmostit mijá riektá åvdås bäjválattjat. Juohkka ådå ulmutjav majt iejvvi tjuoddju vuostasj nieljetjiegagin- ja dárbahi tjiegŋalis tjielggidusáv manen dago galggi dagáduvvat ietjá láhkáj gå sij li hárjjánam.
”Dat ij la aktak gut vuostolt dijáv viessot iehtjada kultuvrran,” sjaddá vásstádus gå dav tjielggi váj ij la máhttelis årrot ietjálágán Svierigin. Vajku ällim gå moadda vahko dan rájes gå buorgoduvvin ságastit sámegielav barggosajen Gárasavvunin. Guok jage ájgge oattjojga guok sámemáná sämmi buorgov skåvlån Lyckselin: ”dánna mij dárostip, ep sámásta” gå båttån ságastijga sunnu iednegielav gaskanisá.
Gájkka iehtjádijda gå sámijda gávnnuji tuvsán vuoge báddjelgähttjamijdá- valla dajda gudi guosská le vuolletjála dat sämmi: Svierigin ságastip dárov; Svierigin dij galggabihtit årrot svieriga-dárrolattjaj lágátja; jus dij sihtabihtit årrot oasen sebrudagán majt mij stivrrip de dij galggabihtit årrot nåv gåk mij sihtap. Gå ällobargge Jåhkåmåhkke gieldan e adnám vaj ålggorijkka viddnudahka ij galggam boahtet billat sijá lájddumijt (majt giekti duvdas álggoálmmuk ános) de ádnun polijssas viehkev vuosteldiddjijt låbdot ierit doarodimijn.
2005 almoduváj dallusj regerigis guoradallam ”Majt boatsoj máksá?” mij vuosedij vaj boatsojäládus máksá 6,50 juohkka åvtåt kråvnnås majt dat vaddá stáhtaj. Aktavuodav dajs låhkke iesj dahká- dat la divras adnet sámijt Svierigin ja sierraláhkáj ällobarggijt. Valla farra gå álu oasstet dav gåvåv majt Svieriga sebrudahka bájnet la dat ájgge ássijt ja vuojnojt jårggålit. Danen gå dat gávnnu ietjá juogos mij máksá sámijda ja sáme sebrudahkaj ålov ienebuv – ja da li svieriga-dárrolattja.
Udtjá tjiellde diedet gålojt 300 000 -1,2 milijåvnnå kråvnå juohkka jage miehtje-iellij diehti- miehtje-iellij lågojt majt stáhta mierret. Ja dat la dåssju akta 51 tjäros Svieriga rájij sinna. Vásse jage tjálij sosialförsäkrigsministar vaj miellavának skihpudagá máksi 70 miljdárda jahkáj. Sämmi jage Lotta Omma buvtij åvddåj tjállagav sáme nuoraj varresvuoda birra, ja dat vuosedij vaj nuorra sámijs lij miellavarresvuohta ålov nievrep gå ietjá nuorajs.
Sáme nuora tjielggijin vaj dåbddin iehtjasa boasstot dádjadum ja adnin lij låsuk álu tjielggit sijá viessomsuorgev birrusijda. Makkir gållo dat sjaddá sámijda? Ja de aj máhttá ussjolit galla tuvsán kråvnå li mannam dåssjåj lågodum åhpa hárráj buolvas buolvvaj, gå sáme li årrum gieldedum ságastit sijá iednegielav svieriga- skåvlån. Ednamråggåmviddnudagás, viddnudahkaj manni konkurssaj sáme ednam rájij sinna (buojkulvissan Blaiken gruvvo mij boahtá mákset 200 milijåvnnå kråvnnå tjårggit) dat la degu siejbbe stáhta mineral- politijkkas.
Jus guovlat dajt gålojt majt svieriga-dárrolattja bukti de máhttá gáhtjat ietjastis: le gus dat lik ruhtadile bieles áhpo adnet svieriga-dárrolattjajt Sámen? Ja ale dal boade ja javlla at mij dárbahip stuor sebrudagáv soames láhkáj viessoma diehti. Miján li ållo smidás ja buosjes sáme Sámen dalla; dåktåra, åhpadiddje, guoradalle, prosjäktadåjmadiddje ja politijkára gudi máhtti lájddit sámevierregav ja åvddånahttet sebrudagáv manna mij viessop. Ja dat gåjt ep la mij gudi adnep amukvassjás juohkusijt mijá parlamentan, mij farra fállap dajda gudi li boahtám ja sihti juohkket. Gå mij gájbbedip riektáv sábmen årrot, mij aj fievrrip vuosteldimev gájkka almatjijda gudi sihti årrot gut sij li. Vuosteldibme amukvasjodibmáj ja rasisma vuosstáj.
Gäjnno åvdus ij la tjiehkádit slabá vuolláj ja dasi mij la årrum, farra vuojnnet dajt máhttelisvuodajt ma li dalla. Gå Vapstena tjärro tjaggin ednamråggåmav sijá lájdumijs, de ij lim dajna vaj diededit Svieriga regerigi man morálalasj boasstot siján le, farra låktit gatjálvisáv goalmádij mij ij gullu ássjáj – FN:a nállediskriminerimkomiteaj. Dalla le dat máhttelisvuohta jus ber giektep dav.
Ruoktot Göteborgaj, ja dan iehkedij gå måj muv buorre vierdijn manájma båråtjit maŋŋel gå lidjiv oassálasstám Nuoraj unneplågo konferánsan. Jurra lijma tjåhkkidam bårråmsaddjáj gå gasskaáhkásasj ålmåj ålutburkajn giedan bådij tjåhkkidij (bivddik diehttelis) bävddáj munnu åvddåj. Sån lij gullam muv nuorta hållamvuogev árvvedav ja dan diehti sujna lij rievtes boahtet tjielggit suv ietjas árvvádusájt. Maŋŋel gå mån lidjiv tjielggim vaj mujna ij le aktak sierra hockeyjuogos mav mån doalav (vuostasj gatjálvis lij makkir juohkusav mån adniv galggá vuojttet SM:av) sån gatjáj mujs majt mån adniv daj “jävla lapparna” madin stuor mådje giejvijdij suv muodon.
Sån lij sujgge Piteås ja miejnnij at rejnna suv vájvedin gå sån galgaj sarvvit. Lassen, sån miejnnij at “soames galggat bärrájgåhtjet vaj boahttsu e guotja” danne gånnå sån bijlav vuodjá. At juhtusa labudi miehtjen gåk ietja sihti jus dal li sáme jali e sån ij årrum berustime. Mån tjielggijiv vaj mån svájnastav ällobargon gå vegan le dárbbo, ja at muv muohtá viessomájgev le rahtjam riektáv gåhtjudit ietjas ällobarggen. Dan rájes lij gássjel dållat juogalágásj berustimvára ságav manon.
Minstar gärddát ietjas stuorrát ja unnebut. Valla sierra le dalle gå mij ep dárbaha berustit sijáv. Danen gå dat gávnno ietjá värált gå dav majt rasista bájnedi. Värált gånnå nuorra sáme sähkani Sámenuorraj, åhpav válldi Sáme åhpadusguovdátjin, ja oahppi sámegielav juohkka sáme guovlojs. Mij dárbahip dijájt gájkajt tjieggit dav, ja danen mån tjáláv dav tevstav. Allit divte stuor sebrudagáv mákset ja gållåt ienebuv gå majt le juo dahkam.
Boahtteájgge le mijá. Aktan mij galggap ráhpat uvsajt sábmevuohtaj, ja gárvedit tjáppa ja rabás sebrudagáv. Mijá iehtjama milta – degu nuora ja sáme. Ja dunji le dárbbo – danen gå dat le muv garra miella vaj tuvsán tjalmme dahki mijáv tuvsán gärddáj gievrabu.
Tobias Poggats