Davvisámegillii 
På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Svein Lund ságájdahttá Adele Nystø Ráhkav, Anne Kalstad Mikkelsenav ja Lill Tove Paulsenav, Árran 2007
Oddmund Paulsen, Árran 2007 |
Bajelttjála l galbas viettjadum mij Vuonak sámemánán gahtsahij, sáme mánájgárden Divtasvuonan 1990-jagij álgon. Galbba lij dåssju sámegiellaj, ja subtsas “Dánna galggap sámástit!”. Dát subtsas man garra giellapolitihkka mánájgárden dalloj lij – politihkka masi vuosstálasstin, valla huoman vuorbástuváj. Dáv subtsasti nieljes dajs gáktsásijs gudi vuododin mánájgárdev jagen 1989. Dá nieljes li bajássjaddam guhtik sajen Divtasvuonan, dálla gájka Ájluovtan årru. Anne Kalstad Mikkelsen (r. 1963), la suohkanguovdátjin, Gásluovtan, bajássjaddam. Sån vuodoskåvlåv danna váttsij ja joarkkaskåvlåv Gásluovtan/Hábmerin. Sån la Vuona ednambarggoskåvlån (Norges landbrukshøgskole) låhkåm, ja duov dáv fágav Bådådjo allaskåvlå baktu, duola degu julevsámegielav, pedagogalasj seminárav ja sebrudakmáhtudagáv mij sámij dilev dættodij. Dálla gaskustibmejådediddjen Árran julevsáme guovdátjin barggá. Adele Nystø Ráhka (r. 1959) l Jågåsijdas. Dåppe mánájskåvlåv váttsij ja nuorajskåvlåv vas Gásluovtan. Ednambarggoskåvlåv ja sáme álmmukallaskåvlåv, - duodjesuorgev - Jåhkåmåhken la maŋŋela vádtsám, duodden vil duojev ja sámegielav Bådådjo allaskåvlå baktu. Sån la viehkkebarggen mánájgárden ja sámegielak klássajn Ájluovta skåvlån barggam. Lill-Tove Paulsen (r. 1961) la Måskes, ja dåppe l mánájskåvlåv vádtsám, ja nuorajskåvlåv Ájluovtan. Sujna l julevsámegiella Bådådjo allaskåvlås. Sån la mánájgárden barggam, ja åhpadiddjen váni åhpadiddjeoahpo. Oddmund Paulsen (r. 1958) Bjørkvijkas, Ájluovta lahka, le teknihkalasj fáhkaskåvlåv vádtsám, tsiekkadus ja ásadus (bygg og anlegg) suorgev ja julevsámegielav Bådådjo allaskåvlå baktu. Sån konserveringsteknihkkárin Árrana dávvervuorkán barggá. |
Vuonak sámemáná ållåsit sámeæjgádijs vuododuváj, ja da niellja æjgátbáratja ietja mánájgárdev vuostasj vihtta jage æjggujin. Gå sáme kultuvrraguovdásj Árran, 1994 gárvvánij, de mánájgárdijn dåhku jåhtin. Mánájgárde namma rievdaduváj Árran mánájgárdden, ja Árran ådå æjgádin sjattaj. Dánna åvdemusát gæhttjat galggap gåktu lij gå æjgáda mánájgárdev jådedin.
Lill-Tove guovtes Oddmundijn lijga ájnna bárra gænna goappátjijn lij julevsámegiella iednegiellan. Dárogielav huoman vuorrasamos mánájdisá ságastijga. Lill-Tove subtsas: - Mij lip guhtta oarbbena, mån lav vuorrasamos. Æddnám suojmma dárustattjáj, danen vuorrasabmusa buoremusát sámástip, nuoramusá binnebu máhtti. Mån lav ietjá láhkáj dahkam, vuorrasabmusijda dárustam ja nuoramusájda sámástam. Muv vuostasj mánná riegádij jagen 1979, gå gájka mánájdisá dárustin. Usjudalliv sámástit, valla huoman ittjij dassta mige sjatta.
Adele passijvalasj sámegielajn bajás sjattaj, iesj dåssju dárustij ållessjattuk bæjvváj.-Vuostasj sámegiellakursav tjadádiv 17 jagágin, maŋŋela vas Hábmer joarkkaskåvlå ja Bådådjo allaskåvlå baktu. Mujna li niellja máná gejda álgos lav sámástam. Boaddnjem sámegielav dádjat, valla mánájdimme dárus, dan láhkáj máná agev li guovtegielagin årrum.
Anne dåssju dárogielav ietjas sámegielak æjgádijs åhpaj , ja sámegielav joarkkaskåvlån Hábmerin oahppagådij. Dat rájes la garrasit giela oahppama diehti barggam, ájn dåbddo ållåsit ij gielav buvte. Boaddnjes vas mánnávuoda rájes la sámástam. Vuostak mánájda dárustijga, valla gå goalmát mánná riegádij de sámástattjájga, Anne subtsas mánás siegen sámegielav åhpaj [1].
Maŋemus æjgátbáran gudi siegen mánájgárdev vuododijga le áhkátjin julevsámegiella ja boadnjátjin nuorttasámegiella iednegiellan, ja álgos goabbák sámegielav mánájdisá ságastijga.
|
Máná duohppiji.
|
Anne subtsas:- Mujna dalloj gålmmå åvddåskåvllå máná lidjin, ja divna gålmås mánájgárddáj álggin. Vuorrasamos lij 4 jagák ja dåssju dárustij, sunji lij låsså ájgge. Nuoramusájda lij álkkep.
Nágin æjgáda gaskanisá sámástin, valla dárogielajn sægodin. Mánájgárdde sijáv diehtomielalattjan dagádij gæhttjalit dåssju sámástit.
|
Låvddågoahte ja dålåstibme lij oasse sáme mánnágárdes.
|
Miján ij lim avtagin åhpadus mánájgárden barggat, åvddåskåvllå-åhpadiddjev esski 5 jage maŋŋela oattjojma. Ællim ga miján heva åtsådallama ietjá mánájgárdijs. Ienemusát ietjamij ájádusáj milta hábbmijma.
Gå mánájgárde sisanov plánigådijma de sijdalágátjin sidájma. Máná galggin bessat juohkkalágásj sijddabargojt hárjjidallat, duola degu sáddjit, málestit, bassat j.n.v. Máná agev siegen bessin gå lájbojma, lippajt biebmadijmá, guollijma ja guolijt sláhkkijma. Bånijma ja lájgijt bájnnijma. Máná álu ådå sámegiel bágojt bargoj baktu oahppin. Agev nágin mijájs æjgádijs mánájgárden bargajma, ja danen ittjij sijda ja mánájgárde gasska sjatta nav guhkke.
Ájnas lij aj midjij vuorrasap ulmutjijt gåhttjot mánájgárddáj gå duov dáv galgajma barggat.
Álgon miján ællim nav valje ståhkusijs ja ietjá gálvojs, valla diŋga ællim ájnnasabmusa. Nágin dábálasj ståhkusijt åstijma gå ruhtadårjav oattjojma, valla ejma la huoman nav dudálattja daj. Suddo lij. Ålgusjbielen lij guohtsamstatijvva gånnå máná agev guotsadin, ja låvdagoade muoduk lij vil, vájku dal ejma la dav álgo rájes nav ájádallam. Máná vil aj dålåstin dan vuolen gå nav låvdagoade muoduk lij.
Sidájma sáme mánájgárdev, valla ejma riekta diede mij sáme bajásgiessem lij, jali gåktu galgaj liehket. Ællim miján dalloj vuojga aktisasjvuoda ietjá sáme mánájgárdij. Vuonarijka mánájgárdijt mij dåbdåjma. Diedijma sáme mánájgárde lidjin duola degu Guovdagæjnon, valla usjudalájma siján la ållu ietjá dille gå miján. Man birra galgajma sijáj ságastit? Ejma diede avtak mánájgárdev gånnå lij sæmmi ulmme degu miján; dárogielak mánájt oadtjot sámástittjat.
Julevsámegielak mánájgirje ettjin gávnnu. Nágin bargge dárogielak girjijt lågådahttijn sámegiellaj jårggålin. Maŋenagi nágin girje jårggåluvvin dárogielas. Dalloj ettjn gávnnu girje ma lidjin jårggåluvvam nuorttasáme gielas, nav gåktu dálla. Nuorttasámegielav ejma nav buoragit dåbdå.
|
Ájlátten lij båndorsijdda, gidán dåhppet lippajt oattjojma luojkkat majt biebmadit vierttijma, máná aktan ållessjattugij dajt sujttijin.
|
Gå galgajma giellabargov nannit, viettjajma giellabarggijt ma máhttin lågådallat guovtegielakvuoda ja giellaåhpadusá birra æjgádijda ja barggijda. Duola degu Tove Skutnabb-Kangas, Asta Balto ja Leena Huss. Sáme åhpadusráde baktu oattjojma giellaviehkev Anders Kintelis ja Kåre Tjihkkomis.
Ællim miján máná gudi dåssju sámegielav buktin, juohkkahattja dárogielav aj máhttin, danen lij mánájda álkke dárustattját jus dárogielak máná båhtin. Ij lim gæhppat sijáv dassta rádjat. Muhtem mánájn lidjin vuorrasap oarbbena ma dåssju dárustin, ja muhttijn mánájgárddáj båhtin. Ålggoståhkusa aj ietjá mánájt gæssudin. Gå guosse båhtin vierttijin sámástit, jali de sjávot årrot.
Maŋenagi oattjojma aj skåvllåasstoájgge fálaldagáv mánájgárddáj. Ettjin divna máná sámegielav nav buoragit máhte, ja mierredijma 1.gierden ij lim loahpe dárustit, ja jus náginin lij dárbbo dárustit de vierttijin låpptåj mannat.
Áhkoj, ádjáj, siesáj, æddnuj ja ietjá fuolkij barggat vierttijma vaj mánájda sámástin. Nágina mánájdisá ja mánájmánájdisá dárustam lidjin, ja ællim goassak mánájda sámástam. Midjij lij ájnas sijáj aktan barggat, valla vuojnnep moaddásijda lij låssåt.
|
Gåvvidum várrevádtsemis, álu manoj nanna lijma. Máná iesj guhtik nijbev adnin. Sandra márffesákkev allasis vuollá.
|
Diedijma mánájda lij låssåt. Vásedam lijma man nievres dilen sámevuohta lij, ja mánájt sidájma nannit åvddål gå skåvllåj álggin. Sierraláhkáj bargajma vaj máná galggin juojddáv máhttet mij státusav dárogielsebrudagán vattij. Mij guokta ássje vuorodijma, bállotjiektjamav ja låhkåmmáhtudagáv. Tjiektjamsaljov mánájgárde ålgusjbælláj dagájma vaj máná bessin bállov tjiektjat ja nav galggin rijbadit nuppij. Álgijma aj låhkåmhárjjidallamijn mánájgárden, nav vaj máhttin låhkåt gå skåvllåj álggin. Låhkåm- ja tjállemåhpadus lij Kaia Kalstad åvdåsvásstádus.
Mánájgárdde ittjij dåssju gielav åvddån buvte, valla kultuvralasj ja politihkalasj ælládahttemav aj. Mánájgárdde Divtasvuonan lij vuostasj sáme ásadus suohkanin. Dille 18 jage rájes lij ållu ietjá gå uddni. Suohkan ittjij mijáv doarjo, ietja vierttijma gájkka barggat.
|
Nuohtijt tjiktet aj besajma.
|
Jagen 2000 oattjojma mij, mánájgárde æjgáda giellamåvtåstahttem bálkkáv, majt ejma la vuorddám. Alvaduvájma, ejma ga diede lijma nammaduvvam. Vuolgijma de divna niellja æjgátbára Kárásjåhkkåj, Sámedikke dievastjåhkanibmáj, bálkkáv vuosstáj váldátjit.
Vuojnnet sámegiella l rievddamin, grammatihkalasj háme li gáhtomin, duola degu verba guovtelågon ja pronomena.
Subtsastattijn de dá nieljes mujttáji ienep ja ienep subttsasijt mánájgárdes. Maŋŋutjissaj akta sijájs javllá: - Gullit, jáhkáv vierttip girjev dán birra tjállet.
Doajvvop dav dahki, ja årrus de dát álggon.
[1]
[2]
[3]
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3
