Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.
Anders Kintel
|
Anders Paul Sigfred Kintel (r. 1950) le vádtsám álmmukskåvlåv Måske ja Gásluovta skåvlån Divtasvuonan, realskåvlåv Gásluovtan ja gymnásav Oslon, åhpadiddjeåhpadusáv Bådåddjon ja låhkåm sámegielav Uppsala, Ubmema ja Romsa universitehtajn. Sån la åhpadiddjen barggam vuodoskåvlån Divtasvuonan ja konsulænntan Sáme åhpadusráden. Bådåddjo allaskåvlån / Nordlánda universitehtan le sujna årrum åvdåsvásstádus julevsámegiela åhpadusás gitta 1984 rájes. 2006 rájes lej sujna aj muhtem ájgev dåktårgrádastipænndiáhtta. Anders Kintel le oahppogirjev Syntaks og ordavledninger i lulesamisk tjállám, tjállám ja gárvedam Julevsáme-dáro báhkogirjev ja jårggålam måttijt girjijt dárogielas julevsábmáj. Sån le siegen læhkám Ådå testamennta jårggålimbargon ja aj Vuona girkko liturgija jårggålimbargon. Sån lij aj Sáme giellaráde sebrulasj nav guhkev gå ráde dåjmaj. |
Maŋŋel gymnása barggiv duojna-dájna, lidjiv duola dagu åhpadiddjen måttijt jagijt vuodoskåvlån Divtasvuonan. Esski nágin jahke maŋŋela tjadádiv åhpadiddjeåhpadusáv Bådåddjon. Dalloj de ij lim makkirak julevsámegielfálaldahka dåppe. Mån vierttijiv dan diehti Svierigij mannat, gånnå jagijt 1980-82 låhkiv Uppsala universitehtan. Danna tjadádiv dav mij Svierigin gåhtjoduvvá A-, B- ja C-dásse, mij aktij sjaddá åvdep gasskafáhka jali udnásj bachelor-dásse. Oajvveåhpadiddje lij Susanna Angéus-Kuoljok, guhti lij vuostasj gænna lij julevsámegiela dåktårgráda. Studentaj gaskan lidjin soabmása genna lij julevsámegiella iednegiellan, madinmoaddásin iehtjádijn lij binnep duogásj giellaj gå åhpadussaj álggin. Svierigadárogiella lij ienemusát åhpadusgiellan. Ællim ga vuojga tjálalasj viehkkenævo. Miján lij Spijka grammatihkka[1].Ietján lidjin stensijla ja muhtem kompendija. Tjáppagirjálasjvuodatjállusijs lij dalloj binná, ájnnasamos lij duot dåbdos Jåhtte sáme viessom[2] .
Allaskåvllåvirggáj álggiv jagen 1984 ja jagijn 1985/86 tjadádijma vuostasj biellejahkásasj julevsáme kursav. Nubbe kurssa tjadáduváj guokta jage das maŋŋela.
Jagen 1988 ásadij Sáme åhpadusráde julevsáme ja oarjjelsáme konsulænntavirgijt. Dá lidjin vuostasj virge majt åhpadusráde biejaj ålggolij háldadusá Guovdageainnon. Julevsáme konsulænntavirgge biejaduváj Divtasvuodnaj. Mån dav virgev oadtjuv, ja jåhtiv sijddaj Divtasvuodnaj.
Maŋŋel gå mån hiejttiv allaskåvlån lidjin nágin jage gå lij binná åhpadusfálaldagájs julevsámegiela hárráj. Allaskåvllå biejaj jagen 1989 Mikal Urheimav oajvvefáhkastipænndiáhta virggáj. Jagen 1992 sjattaj sån stáhtastipænndiáhttan, ja sån de ittjij goassak sjatta åhpadit allaskåvlån. Valla Kåre Tjihkkom gis åhpadij julevsámegielan álgon 1990-jagijn.
Jagen 1992 almodin vas oajvvefáhkastipænndiáhtavirgev. Mån dav åhtsiv, valla álggiv dasi esski nágin jage maŋŋela. Vuostak barggiv allaskåvllååhpadiddjen. Mån plánijiv biellejahkásasj dásijt julevsámegielan ja duojen majt fálajma jagijn 1992/93 ja jahket maŋŋel biellejahkásasj kursav sebrudakfágan gånnå sáme kultuvrra ja histåvrrå dættoduváj.
Mij tjadádijma de vas Julevsámegiella 1 jagen 1994/95 ja aj Sebrudakfágav sáme kultuvrajn, ja duodden duojev jagen 1995/96. Mån lidjin siegen pláninim gájkka sámeguoskavasj kursajt, sæmmi båttå gå giellakursajn åhpadiv.
Jagen 1996 astijdiv vijmak stipænndiáhtavirggáj álgget váldátjit sámegiela oajvvefágav Romsa universitehtan. Dåppe ij lim makkirik sierra fálaldahka julevsámegiela hárráj, valla mån tjuovvuv nuorttasámegiela åhpadimev ja hiebadiv åhpadusáv ja pensumav julevsámegiela hárráj nav guhkás gå máhttelis. Jagen 2000 ållijiv oajvvefáhkabargujn ja tjadádiv eksámav. Oajvvefáhkabargov tjálliv julevsámegiellaj, ja gåhttjuv dav «Verba suorguduvvam verbajs: julevsámegiela værbbasuorgudisáj semántalasj guoradallam». Lidjiv de vuostasj Vuonan guhti oajvvefágav julevsámegiellaj tjadádiv, maŋŋela le muhtem iehtjáda aj dav sæmmi dahkam.
Madin oajvvefágajn barggiv, de ittjiv åhpada soames jagev. Dan båttå ællim makkirik fálaldagá julevsámegiela hárráj allaskåvlån, dajna gå ællim fáhkaulmutja åhpadibmáj. Jagen 1998 oattjoj allaskåvllå departementas stuoves allaskåvllålektor-virgev, mij de sjattaj virggen munji gå eksámav lidjiv tjadádam. Jagen 1999/2000 tjadádijma vas julevsámegiellakursav, ja jahket maŋŋel máhtijma vuostasj bále fállat nuppev biellejahkásasj fálaldagáv, mij doalvoj studentajt vuodofáhkadássáj. Dat rájes fálajma vuorrulakkoj julevsámegiella 1 ja 2 gitta 2006. De álggiv mån dåktårgrádajn, ja åhpadibme ganugij nágin jage.
Dåktårgrádabargujn la læhkám duot-dát, sihke ietjá barggo, skihpudahka, ja nav lev tjadádam dåssju bielev, ja dasi de ganugij gåjt dal ájn.
Det rájes gå julevsáme guovdasj, Árran tsieggiduváj jagen 1994 la ienemus oasse julevsáme allaskåvllååhpadusás dáppet åhpaduvvam. (Govva: Svein Lund) |
Ij la álkke gávnnat nuoges ja dågålasj oahppamnævojt julevsámegiela åhpadussaj. Giellaåhpadusán la miján girjje Giellaj hilá[3], smij la viehka buorre ja mij aneduvvá sihke joarkkaskåvlån ja alep åhpadusán. Miján le dal aj diehttelis Nils Eric Spiika julevsáme grammatihkka. Adnep aj muv ietjam girjev Syntaks og ordavledninger i lulesamis, ja duodden muhtem ietjá kompendijijt. Kultuvrrasuorgen ja suorgijn girjálasjvuodaoasen vierttip adnet dárogiela, svierigadárogiela ja ieŋŋilsgielak girjijt.
Tjáppagirjálasjvuodan ælla julevsámegielan bárep tjállusa, ij la ber pensumav dahkat iesj genga sjáŋŋaroases, nav gåk la dábálasj nuorttasámegielan ja ietjá giellafágajn. Oalle románajs gávnnuji dåssju gallegattja. Soames mánájgirje ja diktagirje li almoduvvam. Valla duola dagu oavdástallama e åvvånis gávnnu. Akta romádna ja nágin mánájgirje li duodden jårggåluvvam nuorttasámegielas julevsámegiellaj.
Buorre báhkogirjev lip guhkev vuordatjam. Miján la læhkám svierigadáro-julevsáme báhkogirjje[4], valla dat ij la gåbttjåm dárbojt vuona bielen, moaddása e dal svierigadárov ga tjielgga láhkáj máhte. Mån lav guhkes ájgev barggam julevsámegiela – dárogiela/dárogiela – julevsámegiela báhkogirjijn, ja gidán 2012 båddåsasj almodibme internæhttaj bådij gárvedum Sáme giellateknologijas Romsa universitehtan. Doajvvop jagen 2013 oadtjot prienntiduvvam almodusáv dássta. Ietján lip dahkam kompendijijt duola dagi girjálasjvuodan ja sámegiela/giellasuorgij birra.
Jagen 1989 vattij departemænnta Bådåddjo allaskåvllåj sierra åvdåsvásstádusáv åvddånahttet åhpadusájt sámijda julevsáme guovlon. Man láhkáj allaskåvlå jådediddje li gåtsedam dáv åvdåsvásstádusáv la læhkám viehka målsudahkes. Vuostasj ájgij lij álu gájkka mij sámefáhkaj gulluj fáhkåhpadiddje åvdåsvásstádus. Háldadusán ij lim rat máhtudahka ja dan diehti juorrulin. Iv dal máhte javllat le gåktuk læhkám vuosstemiella, valla systebma nuolet bargaj. Ja gatjálvis lej aj guhti lij jådediddjen, muhtem gaskajt lidjin tjiehpes ja berustiddjes ulmutja, ietjá bále vas muhtema ma ettjin rat sáme ássjijs berusta.
Uddni de vuojnnep jådediddje ietja li dåbdåstam sij ælla dáv åvdåsvásstádusáv berustam gåktu beras luluj, gå ságájdahttemijn NRKajn javlaj rektor Pål Pedersen: - Mij lip juo mælggadav åvdåsvásstádusáv julevsáme gielas dåbddåm, ja måttijt jagijt lip dåbddåm dáv lip viehka álkket giehtadallam. Nav ij beras lulu, ja davva hálijdip dálla rievddat ja juojddá dajna dahkat.
Guokta jage dás åvddål oattjoj allaskåvllå vijmak sierra rádevaddev sáme gatjálvisájda. Dav lijma dárbahit juo ájggá. Fáhkaåhpadiddjáj le dat viehka buorre, de máhttá buorebut vieledit dav mij duodaj le suv barggo, åhpadit studentajt.
Tjavtjan 2012 álgadip julevsáme bachelor. Dán grádan li 90 tjuorga julevsámegielan, fonetihkka ja gielladieda ja ex.phil bákkulasj suorge ja 70 tjuorga friddjaválljima histåvrån ja sebrudakdiehtagin. Dát de máhttá liehket vuodon joarkket mástergrádajn sámegielan, stáhtadiehtagin jali histåvrån.
Mij aj hálijdip vijdedit nuppe gietjan, ja fállagoahtet åvddåkursajt. Ij la dal ájn mierreduvvam, valla mij doajvvop oadtjop dav álgadit 2013 jage rájes.
Stuorámus hásstalus la rekrutterim, oadtjot ådå giellaguoddijt ja ådå giellaåhpadiddjijt. Dát hásstalusá li juohkka dásen. Jus gehtjadip alemus dásen, de ælla uddni aktak gejn la dåktårgráda julevsámegielan maŋŋel gå Susanna Angéus-Kuoljok jámij jagen 2009. Svieriga bielen la akta guhti dåktårgrádajn barggá. Vuonabielen lev mån ájnna gut lav álggám, valla gå vuojnáv ietjá bargov majt vierttiv dahkat, de iehpedav jus goassak gergav, gåjt åvddål pensjunisstan sjattav. Ietján gå mån, de la nubbe tjadádam julevsámegiela mastergrádav/oajvvefágav Vuonan. Ja li dåssju nágina gejn la gasskafáhka/bachelor.
Mælggadav lip juo sávvam ienep åhpadiddjijt julevsámegielan HIBO/UINan. Jagen 2000 sjattaj Nils Jernsletten professor 2, valla dat dåjmaj dåssju gallegasj jagev. Maŋŋela suv ejma gávna avtak gut máhtij suv bargov joarkket. Dálla lip galla ásadime ådå dåktårgrádastipænndiáhta virgev ja professor 2 virgev. Stipænndiáhtavirggáj la miján juo kandidáhta ja mån doajvov dá ássje båhti jåhtuj jagen 2013.
Nav guhkev gå mån lav aktu læhkám, de la gájkka åhpadibme læhkám tjanádum munji. Gå mujna le læhkám låhkåmpermisjåvnnå oajvvefáhkabargguj ja dåktårgrádabargguj, jali gå lav friddja oastedum báhkogirjjebargguj, de ælla munji sadjásattja læhkám.
Nordlánda fylkan li gålmmå sámegiela majt galggi vieledit. Mån sidáv sijáv rámmpot. Sij li stipendajt juohkám, kursajt ja seminárajt ásadam, ja prosjevtajt doarjjum. Måttijt jagijt li juo siján læhkám sáme konsulentajt háldadusán ja åhpadusdirektørra le aj vieledam sáme åhpadusáv.
[1]
Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis
[2]
[3]
[4]