Hähkka-p-tablähtta l vuohke hieredit iesselisvuodav jus la juo suojedis narggemav adnám, buojkulvissan gå l vájálduhttám suojev, ij la dav lágedam jali jus la illastuvvam.
Beras aj bårråt hähkka-p-tablehtav jus la vadá jut suodje majt adni ittjij dåjma, buojkulvissan jus kondoma luottanij jali jus la hähkka-p-tablehtav vuoksám.
Tablehtan majt bårrå, li hormona gestagenum (gulkroppshormon). Dahká månneluovvanibme ij sjatta jali månneluovvanibme sjáhtjaluvvá.
Gestagenum gávnnu aj iemelágasj p-tablehtajn, valla dálkasmierre hähkka p- tablehtan la sieldes alep. Dahká tjuovvobájnatjime márjju sjaddi vájvebu ihka vil ij la dábálasj.
Hähkka p-tablehta galggi val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
Hähkka p-tablehta de ij boarkki iesselisvuodav ja danen ij la sämmi gå abårttå jali nåv gåhtjoduvvam abårttåtablähtta.
Gåktu adná hähkka-p-tablehtav?
Muhttijn hähkka- p-tablähtta gåhtjoduvvá biejve-maŋŋela- tablähttan. Le vehik boasstot danen gå ij hähttu tablehtav bårråt biejve maŋŋel narggema. Hähkka-p-tablähtta máhttá 72 tijman båråduvvat, de gålmmå jánndura, narggema maŋŋela dåjmatjit.
Dadi árabut tablehtav bårrå dadi binnep máhttelisvuohta l iesselissan sjatta. Muhtem jali moadda biejve maŋŋela gå l hähkka-p-tablehtav bårråm de máhttá varddemav oadtjot, valla ienemusá e dav oattjo.
Gávnnu aj sierralágásj hähkka–p-tablähtta mav maŋemusát vidát suojedis narggema maŋŋela máhttá bårråt. Máhttá val gáhppeliddjes jali dåktåris dálkastjállagin tjáleduvvat.
Jus dakkir dálkastjállagav dárbaj, de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudajn, varresvuohtaguovdátjijn, gáhppeliddjeduostudagájn jali nissunijklinijkajn. Álu máksá dan åvdås. Muhtem duostudagájn dav mávsedak oadtju.
Gånnå åttjut hähkka-p-tablehtav?
Oadtju hähkka-p-tablehtav ienemus nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudagájn ja varrresvuohtaguovdátjijn.
Oadtju aj hähkka-p-tablehtav muhtem gáhppeliddjeduostudagájn ja nissunijklinijkajn.
Gávnnuji aj oasstet dálkasboargálin váni dálkastjállaga dagi.
Jus manná buojkulvissan nuorajduostudahkaj, oattjotjit hähkka-p-tablehtav de oadtju ådå ájgev iesselisvuohtaåtsådimev dahkat ja, jus sihtá, klamydiaåtsådimev.
Bagádusájt aj oadtju gåktu galggá ietjas suoddjit iesselisvuohtaj ja vuollevájmmodávdajda åvddålij guovlluj jus dav sihtá.
Majt hähkka-p-tablähtta máksá?
Jus oasstá hähkka-p-tablehtav vani dálkastjállaga dagi dálkasboargálin de hähttu dan åvdås mákset. Nuorajduostudagán oadtju tablehtav mávsodak.
Man åskeldahtte l hähkka-p-tablähtta?
Váda iesselissan sjaddat la unne gå l tablehtav bårråm. Váda hähkka-p-tablähtta ij dåjmma, dat javllá iesselissan sjaddá, laseduvvá dadi guhkep ájgge narggema maŋŋel tablehtav bårrå.
Jus vuoksá gålmån tijman gå l bårråm tablehtav jali jus slåhtju, de ij la visses jut rumáj háhppit hormonav åmastit. Danen hähttu ådå tablehtav bårråt nåv ruvva gå máhttelis, ietján de l váda iesselissan sjaddá.
Dálkasdiededimtjállagin låhkå mij guosská jur dan hähkka-p-tablähttaj majt bårrå. Dálkasdiededimtjála l páhperbiehkke mij gurjon gávnnu gå oadtju jali oasstá hähkka-p-tablehtav. Jus juorrul de agev máhttá gáhppeliddjes gatjádit buojkulvissan nuorajduostudagán jali lijkke-ja vuollevájmmoduostudagán.
Oattjotjit vissesvuodav ij la iesselissan sjaddam de beras iesselisvuohtaåtsådimev dahkat bájken gålmå vahko maŋŋela gå tablehtav la bårråm.
Man álu máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt?
Ij gávnnu mierre galli läjbbomgasskaj máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt. Jus la suojedis narggemav adnám ja ij sidá iesselissan sjaddat de l buorep hähkka-p-tablehtav bårråt moaddi sämmi läjbbomgaskan gå ij bårråt, ihka vil la váda gasskavarddema lassáni.
Jus dárbaj hähkka-p-tablehtav bårråt álu de lulu ájádallat gåktu ietjas suoddji narggemin ja jus dárbaj dav rievddadit. Oattjotjit viehkev dajna de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali lijkke-vuollevájmmoduostudagájn.
Ávke
- Jus ij la ietjas suoddjim jali suodje majt adni ittjij dåjma de l vuohke máhttelisvuodav unnedit iesselissan sjaddat.
Hieredisá
- Hähkka-p-tablähtta ij suoddji vuollevájmmodávdajda.
- Hormona máhttá ulmutjav vájkudit vaj buojkulvissan oadtju oajvveluottudagáv, dättojt njittjijn jali málldusav dåbdå, valla dájvvamusát ij la gå jánndurav.