Abårttå
Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit. Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá. Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda. Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam.
» Abårttå
|
|
Alkohola
Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta. Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit. Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj. Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá. Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki.
» Alkohola
|
Bunestime, tjullàsa ja hångel
Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji. Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij. Gåktu dal ájn dahká gå hångli?
» Bunestime, tjullàsa ja hångel
|
|
Buohtjaskuovddo
Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet.
» Buohtjaskuovddo
|
Goavgge
Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi. Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
» Goavgge
|
|
Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon. Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn. Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá. Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot. Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot.
» Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
|
Håjesvuohta
Muhttijn dåbddåt håjev,ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin. Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá. Ienemusát dåbdo vássi ájge milta. Gávnnuji dago mav iesj máhttá dahkat buorebut väjátjit, ja viehkke gávnnu jus dav dárbaj.
» Håjesvuohta
|
|
Hähkka-p-tablähtta
Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta. Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn. Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
» Hähkka-p-tablähtta
|
Iesjdåbddo
Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra. Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut. Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat.
» Iesjdåbddo
|
|
Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov. Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit.
» Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
|
Ietjas åtsådit
Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt. Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev. Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset.
» Ietjas åtsådit
|
|
Liejbbe
Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes. Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la.
» Liejbbe
|
Nuppástibme
Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme. Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu.
» Nuppástibme
|
|
Jus nuppástuvvá
Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot. Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti. Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
» Jus nuppástuvvá
|
P-tablähtta
P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda. P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan. Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat.
» P-tablähtta
|
|
Pubertähtta
Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji. Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij. Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá.
» Pubertähtta
|
Seksa vuostasj bále
Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni. Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis. Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn.
» Seksa vuostasj bále
|
|
Seksuálak tjärdda –bi, hetero, homo
Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku. Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot.
» Seksuálak tjärdda –bi, hetero, homo
|
Suovastibme
Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa. Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi. Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
» Suovastibme
|
|
|