Stáddá tsæggaj 1392 mehtera mera badjel ja le Divtasvuona suohkanin Nordlánda fylkan. Jagen 2002 sjattaj Stáddá Vuona nasjonálvárren. Váre hábme ja histåvrrå le jagij tjadá loaggám ja arvusmahttám gibttsijt, dájddárijt ja turistajt duoppet dáppet Divtasvuodnaj.
Stáddá gullu sæmmi geologalasj várretjerdajda degu váre Lofåhtan ja le tjårggis granihtas. Várre le Nuortta-Europa stuorámus obelisska (giergge mij le avtatrajes), ja Státtá granihtta le birrusij 1800 millijåvnå jage vuoras.
Stáddá lij guhkijt dakkir várre masi ittjij besa, vedja dagi ja hámijn mij dagáj váj tjåhkkå oattjoj merkav dasi ittjij besa. 1800-lågå låhpan ja 1900-lågo álgon gæhttjalin ålos Státtáv gibttsat, ålggorijkaga ja vuonaga. Guddne ja rámmpo bådij sidjij gudi vuorbástuvvin, valla moaddása hæhttujin máhttsat váni nahkamis. Vuostasj bále gå nágin almasj lij tjåhkå nanna lij snjilltjamáno 30. biejve 1910, gå Rubenson, Bryn ja Schjelderup vijmak nagádin maŋemus hieredimev vásset, dåbdos "tjuvddegiehtjetraverssa". Professora ja filosofa Arne Næss gijnaj várráj ja dåppe moaddi manádij. Aktan akta Vuona nissunij gibttsompionerajn Elsa Hertzbergajn guotsadij moadda gássjelis ådå sajijt tjåhkkåj. Oassálastij aj juohkusij mij lij vuostasj Státtátjåhkå nanna dálven jagen 1963.
Dáj bielijn besa májstatjit vehi Státtás - karamellasj mav máhtá njamádit ávvon ja arvusmahttemin. Dánna besa gehtjastit váre gibttsomhiståvråv; besa låhkåt ulmutjij birra gudi dáppe li viessum, ja gåktu dájddára li arvusmahtedum Stáddás bargostis. Miján le aj gallerija mav galgaluluji gæhttjat!
