Liejmijn nisken vierttij vahkov vuorddet åvddål dåktåris viehkev oattjoj

Vuorbedisvuoda maŋŋela riŋŋgujin fámillja váktadåktårij, guhti gåhtjoj ålmmåv Ibuxav bårråt báktjasij vuosstij ja dåktårijn guládallat biejvet maŋŋela. Valla ålmmåjn ja fámilljajn lidjin stuorra gássjelisvuoda Divtasvuona dåktårkontåvråjn aktijvuodav válldet, juska moaddi gæhttjalin, subtsas Bájkkeavijssa Nuortta-Sállto.

Esski vahkot vahágahttema maŋŋela besaj ålmåj dåktåra lusi, guhti suv dalága skihppijviessuj Bådåddjuj røntgenij rájaj. Danna gávnnin liejmme lij nisken.

Dálla l ålmåj Råmså Universitehtaskihppijviessuj rájaduvvam suottaduvátjit.

Murkesti

Ålmmå oabbá subtsas bájkkeavijssaj ållo báktjasij birra ja stuorra dármedisvuoda birra gå ettjin nagá suohkana dåktårfálaldagájn aktijvuodav válldet.

Oabbás murkes gå ålmåj ittjij ambulánsajn Bådåddjuj rájaduvá, valla vierttij ietja filkav åttjudit – ja vil ájn nissketjehpurisá dagá.

Sujna gal lij ienngilviehkke, soajttet li gállnat. Dát ij la åvvånis buorre, miejnni oabbás.

Vájvaj

Divtasvuona suohkandåktår Fred Andersen vájvaj ássjev gåktu sjattaj.

- Ij åvvånis galga liehket dárbbo nav guhkev vuorddet åvddål dåktårkontåvrråj bæssá, javllá Andersen bájkkeavijssaj.

Andersen iesj ålmmåv giehtadaláj ja suv skihppijviessuj rájaj. Suohkandåktår ij sidá jur dán ássje birra sáhkadit, valla návti javllá:

- Máhttá liehket gássjelis sihke tjielggit alvosvuodav dasi gev guosská, ja váktadåktårij dádjadit mij javladuvvá.

Gássjelis dille

Divtasvuona suohkan la maŋemus ájgen læhkám hásstalus mij guosská virgájbiedjamav dåktårkontåvråjn suohkanin maŋŋela gå guovtes gålmmå suohkandåktårijs lidjin skihppen diededum.

- Vádnunime diehti le miján gássjelis dåktårdille suohkanin, tjálij Divtasvuona suohkan tjállusin ietjas næhttabielijn guovte vahko dán åvddåla.

- Gå la læhkám gássjelis aktijvuodav oadtjot dåktårfálaldagájn Divtasvuonan maŋemus ájge la vájves dille, miedet Andersen.