Guohtomrijddo rijkaj gaskan: Ællosáme dájn guovlojn li ájgás boahtám
Ællosámij gaskan rijka rájáj goappátjij bielen dájn guovlojn ij la rijddo mij guosská guohtomguovlloaddnuj.
Norsk kortversjon
Svierik ja Vuodna æbá la ájn ájgás boahtám mij guosská boatsojguohtomsjiehtadusáv da guokta rijkaj gaskan. Valla Nuortta Sálto guovlon ij la bárep rijddo ællosámij rijkarájá nuppen bielen.
Svierik ja Vuodna libá vilá barggamin ássjev tjoavddet mij guosská boatsojguohtomsjiehtadusáv da guokta rijkaj gaskan. Sierraláhkáj la sáhka gåktu galggi sjiehtadusáv gåtsedit. Svieriga bielen sihti duobbmoståvllå galggá dav gåtsedit, valla Vuonaga vuosteldi. Ådå sjiehtadallamrájádusá goappátjij rijkajs lij juo æjvvalam. Ulmme l ájgás boahtet ådå boatsojguohtomsjiehtadussaj, jali konvensjåvnnåj. Gatjálvis la aj gåktu galggi rijdojt tjoavddet gå ådå konvensjåvnnå doajmmagoahtá, dagu gå Svieriga bieles li boahttsu Vuona bielen boasto ájgen. Desik ådå konvensjåvnnå vuododuvva, sihti svenska oajválattja Lappecodisillav tjuovvot 1751 rájes, ja vuonaga sihti dav ådå lágav tjuovvot mij vuododuváj jagen 1972.
Ællosámij gaskan ja rijkaj gaskan la rijddo, valla dájn guovlojn ælla. Ællosáme dájn guovlojn li juo ájgás boahtám gåktu galggi guohtomednamijt juohket rijkarájá goappátjij bielen.
-Nuortta Sálto guovlon ij la dát rijddoássjen. Dájn bájkijn li sáme rájáj goappátjij bielen ájgás boahtám gåktu galggi dahkat. Dajna ij la rijddo, ja dajna ælla stuoráp gássjelisvuoda. Valla væráp la de dagu Sulitjelman ja oarjjelij guovlon, subtsas boatsojháldadusjådediddje Harald Rundhaug Nordlánda boatsojsujttoháldadusán. Rundhauga mielas la riek buorak gå ællosáme návti barggi nav vaj Svieriga bieles oadtju boahttsujt Vuona bielen guododit, ja sæmmi nuppe guovlluj aj.
Vuona bieles Nordlándan li niellja boatsojguovlo ma oadtju Svieriga bielen guohtot dálvveguovddela, ja Svieriga bieles li 9 boatsojguovlo ma oadtju boahttsujt guododit Vuona bielen Nordlánda suohkanin giesen.