Lokalavisa NordSalten
lokalavisa@nord-salten.no Sander Andersen

Louise Bäckman subtsastij semináran Árranin dån biejve nammadábij ja gástadime birra sámij gaskan dålutjis gitta dálásj ájggáj.

Annonse fra Steigen Vertshus AS

Middagsbuffét

Les mer

Hver søndag kl. 13-18 har vi middagsbuffét til kr. 185,-. Velkommen!

Din annonse her? | Flere annonser

Gástadime birra la aj moadda dábe.

-Mánná gænna ij la namma, ij la rat sebrudahkaj tjáledum. Namma aj vaddá identitehtav, giehtoj proffesor emerita Louise Bäcman guhti Divtasvuonan manáj dijstagá ságastittjat namáj, nammaadnema ja gástadime birra sámij gaskan. Bäckman lij akta lågådallijs semináran ”Gierkkamis hávddáj” majt Árran ásadij dijstagá, ja Bäckman giehtoj gåktu mánná namáv oadtju, ja aj gåktu sáme mánájt gástadin.

Juohkkahattjan la dal namma, ja namma l ájnas oasse ietjas iedentitehtas. Soajttá dassta boahta sáme li ájgij tjadá dættov biedjam mij guosská námáv vaddet, ja aj mánáv gástadit?

Nammadábe li rievddam dålutjis dálásj ájggáj. Nammadábe li ietjájduvvam ja oadtjum svidájt ietjá værldijs, ja gatjálvis la agev læhkám; makkár namáv galggá mánnáj vaddet?

-Ållu dålen ettjin sierada ålmåj ja nissunij namájt, dajna de máná oadtjun vájk makkár namáv. Maññela dát rievdaj, ja uddni li dal sierra namá báhtjajda ja næjtsojda, subtsas Louise Bäckman.

Louise Bäckman la bajássjaddam Vapstena tjielden Dærdná lahka Svieriga bielen, ja la læhkám åskodieda professor ja prefekta Stockholma universitehtan. Suv sierraábnas la læhkám sáme åssko dålutjis gitta dálásj ájggáj, ja Bäckman la sierraláhkáj lagábut gæhttjam namáj dábijt ja gástadimev sámij gaskan.

Ettjin dal sáme ietjas histåvrå birra majdik dalloj tjále, ja dajna ælla bárep diedo sámij birra åvdås gå báhpa sámij lunna mannagåhtin. Dajna ij Louise Bäckman diede bárep gástadime birra åvdås gå risstalasjvuohta sámijda bådij. Tjállaga dallutjis lidjin tjáledum dajs báhpajs gudi sámij lunna mannin.

-Nammadábe li rievddam, ja ájgij tjadá la ájnnasamos mánáv iehtjádij nammaj biedjat, duola dagu jámiguttjaj nammaj biedjat, valla aj viessogij nammaj, subtsas Bäckman.

Dáhpe lij aj namáv oadtjot niegoj tjadá, ja dat dáhpe l dal gitta dálásj ájggáj bissum. Noajdde dal aj namáv mánájda vattij, ja dáhpe viessogij nammaj mánáv biedajt lij aj anon.

–Gå viessogij nammaj mánáv biejaj, de oattjoj mánná ”gájmev”, ja dan gájmmáj de mánná oattjoj sierra aktisasjvuodav. Mij nammaj guosská lij álu nav; bárnne sjattaj ádjás nammaj, ja niejdda áhkos nammaj, valla gájme nammaj aj sjattaj, ja muhttijn tjabu guole nammaj, subtsas Louise Bäckman.

Gå de mánná namáv oattjoj lij sierra rituálla, ja namáv dal oattjoj juogu dal gå gástaduváj jali sierra rituála baktu. Dahpe lij mánáv gástadit, ja niedan dal aj juogu ietjá ristagis máhtij dav dahkat. Mánná ittjij máhte ienep gå 8 biejve liehket gássta dagá.

Risstagis gássta lij ájnas sámij gaskan dajna gå lij almmulasj gássta, valla dáhpe lij aj mánáv sijdan gástadit.

-Gå de gástadin, de galgaj risstaieddne namáv javllat báhpa åvdån. Jus ittjij báhppa namáv dåhkkida, de máhtij báhppa ietjá namáv biedjat. Muhtem sajijn lij aj dáhpe mánáv vat nuppádis gástadit sijdan. Ja sån gut dav gástadij oattjoj namáv lávgaieddne, subtsas Bäckman.

Bäckman giehttu gå sáme sijdan mánáv gástadin, de gástadin værálda ålmmå namán. Tjátjen majna gástadin biedjin rissijt, ja duodden aj silbbariggasav jali mássikriggasav.

-Dajna de mánná guokti gástaduváj. Almulasj gássta girkkon lij dal gå mánná sjattaj oasse tjoaggulvisás, valla gå sijdan vat gástaduváj oattjoj berraha namáv ja sjattaj dajna oasse ietjá ja sierra sebrudagás.