Lokalavisa NordSalten
lokalavisa@nord-salten.no Børge Strandskog/Lars Th. Kintel

opplevelse

Tre øyer på langs

Like utenfor Nordskot i Steigen kommune er det et mylder av flotte øyer. Steigen Kystlag tok oss med på det som nå har blitt en tradisjon; Tre øyer på langs.

Les mer

Din opplevelse her? | Flere opplevelser

Anna Petrine Karoline Pedersdatter riegádij Salhus-sijdan Fuoldán vuoratjismáno 25. biejve jagen 1883. Gå lij ájn nejtsusj, de æjgáda Hábmera bælláj jåhtin, ja sij de Suoksavuomejávrráj årrujin, gåsstå suv ieddne lij. Dalloj åroj ájn áddjás, dat giehtos biernnaskuorggá Suoksavuomjávr-Jåvvå (Jon Pedersen Rijás) Suoksavuomjávr-sijdan. Áddjás jámij gå Anna lij avtse jagák. Áddjás lij læhkám ájnas ulmutjin dan sijdan 1800-lågon, ja ådå jahketjuoden lej Anna árbbe sjaddat sæmmi ájnnasin. Dát le dal subtsas muhtem sierralágásj ulmutja birra iehtjama lahka dålutjis, nissun guhti sijvot vájaldij dáv iellemav, valla guhti huoman dåbdos ulmutjin sjattaj.

Nuorra niejddan bådij Anna Skilkkáj dievnnutjit. Skilkán soames jagev åroj ja daj jagij aj Knut Hamsunijn oahpástuváj. –Buorre ulmusj lij gal, valla hálvva asidasj ja muhttijn måskisj, subtsastij Anna moadda jage maññela.

Maññel gå Anna irgge Magnus tuberkolåvsås jámij, bargaj Ánná soames jagev Gásluovtan, ja dan maññela soames jagev stuorra båndorsijdan Trøndelagan, valla máhtsaj vat Hábmerij gå nuoramus oabbá Ingvarda alvot skihppáj ja dárbahij soabmásav guhti mánájt huksá ja sujtti. Ja Ingvarda mánájt huksat ja sujttit sjattaj suv barggo muhtem jagev.

Suoksavuomjávren årojga Anna æddnu, Piera ja Ievar. Piera lij dal badjelasj gietjavlåge jage vuoras, ja de Annav vájnnodij Suoksavuomjávrráj jåhtet. Ja Anna jådij. Dálloj lij sån nieljelåkjagij sinna, ja dát rájes, birrusij jages 1930 ja ållu gitta gudálåklåhkuj de lij Suoksavuomjávr-sijdda suv årromsadje. Goappátja dájs suv æddnujs jámijga vuostasj doarrojagij sinna, ja dallutjis de dát subtsas ”dåbdos” aktuviesuna Suoksavuomjávr-Anna birra badján. Ihkap åvdemusát suv bargo diehti majt dagáj doarrojagij sinna.

Mañenagi vierttijin moaddása dujskajs báhtarit Svierigij, mij ham lij friddja lánnda. Smilltjás rádjáguovloj tjadá oahpestin ulmutja gudi duobddágijt dåbddin báhtariddjijt rájá nuppe bælláj. Báhtariddjeoahpestiddje, ållågasj Divtasvuonas, rahtjin dajt jagijt åbbå ålov iehtjádijt viehkedit. Ja aktuviesun Anna árrat dán bargguj oassálastij. Subtsas Anna birra oahpestiddjen le subtsas muhtem nissuna birra guhti guojmmealmatjijt viehkedij vájku lij várálasj ja låsså rahtjamus allasis. Man galles Suoksavuomjávre baktu báhtarin rájá nuppe bælláj, ep diede, valla moaddása viehkev oadtjun. Anna guládaláj telefåvnå baktu rádjáoahpestiddjij Divtasvuonan, valla ittjij goassak rádnájda giehto majdik ja ittjij ga vuojga giehto ietjas dagoj birra maññela ga. Ittjij ga goassak oattjo makkirak bálkáv jalik ánssidusáv Vuona oajválattjajs dan bargo åvdås majt lij dahkam dáj gássjelis doarrojagij sinna.

Doaroj maññela sjattaj Anna dakkir ulmutjin gen birra ulmutja tjåhkanin ja symbåvllån ráfálasj ja buorre biejvijda Suoksavuomjávren sidjij gudi mañenagi lidjin hyhtojt åttjudam dan tjáppa birrusin dåppen dan vuomen. Moadda buorre ja hávsskes mujto li báhtsám dán væhttsás ja viehkedahkes aktuviesuna maññáj. Ánná lijkkuj ulmutjijda, viehkedij rádnájt ja oassálastij sosiálalasj dåjmajda. Návti de aktuviesuna ja luonndoiehttse Ánná jage gållin. Valla mañenagi de Suoksavuomjávre-sijdda bæjsttuj. Dåhpe miesskagådij ja dæhkko liságuváj, ja mañenagi ij lim dåppe årodahtte. Båttåtjav åroj muhtem skieján, valla ij lim ga dát hiebalgis årudahka ulmutjijda. Ánná ájgge Suoksavuomjávren lij dal gietje rájen.

Mañemus jagijt åroj Anna muhtem hyhton Rota ráddnásijdan. Dáj jagij guhttalåklågon de media Annas berustij åbbå ålov. ”Vi Menn”, ”Nordlandsposten” ja ”Lofotposten” mannin suv guossen – ja journalista alvaduvvin dan avtagærddásasj ja vájmulasj kujnas, guhti ietjas vuorrasvuoda jagijn oattjoj ållo berustimev ja huvsov.

Anna Pedersen Suoksavuomejávres lej gávtselåkgudá jage vuoras gå jámij jagen 1969. Sån feraj muhtem biejve tjavtjan ragátmáno låhpan dan jage. Anna hávddáduváj Vuohpe girkkogárddáj.

Dette er en sterkt forkortet og oversatt versjon av historia om Anna i Makk-vatnet, slik den sto å lese i Årbok for Hamarøy 1994. Bildene er hentet derfra.