Ålles vehka grensan. Gåvå: Erling Skjelnes
Ájluovta skåvlå buosjes oahppe vas Svierigis vádtsin
Ájluovta skåvlå nuorajdáse oahppe vádtsin Vájsáluovtas Vuodnabahtaj skåvllåjage álgon. Dát lij vidát bále skåvllå vádtsá dáv gaskav, gålmmå jage juohkka bále gaskan.
Dá bále bessin oahppe vehi oahpásmuvvat doarromuseajn Narvijkan ja sáme ásadusáj Jåhkåmåhken åvdås vádtsájin. Vájku muhtema oahppijs lidjin skuldiga, de gájka buoragit soapptsun.
Dála l oahppij ietjas subtsas manos: Æjvvalijma færjjokájan sådnåbiejvveideda bårggemáno 24. biejve. Bálágis Linnav ja Steinarav viettjajma, tjoahkkáj lijma 31 oahppe, 6 åhpadiddje ja 7 æjgáda. Gå Nárvijkkaj bådijma de manájma doarromujttomuseaj, danna lijma oahpestiddjev lájggim. Subtsastij gåktu lij doaroj sinna. Dalloj lidjin moadda doarrohávsa Nárvijka birrusin, gehtjajma filmav gå dujska Nárvijkav ládin. Ålov musean åhpajma.
Ja de guhka bussamanno tjuovoj, muhtema ådin ja Bávva subtsastij Rijtsema ja Áhkkájávre guovlo birra, lávlojma “Goahteednam” ja ietja lávllaga ájgev gållådittjat. Vijmak Jåhkåmåhkkåj jåvsådijma ja muhtema manájma hestajt gæhttjamin. Campingsaljo duobbelin lij dat. Rásev vattijma divna hestajda. Besajma stállaj gehtjatjit. Gehtjajma aj ålggon gånnå hesta hinderav gahppin. Danna lidjin gålmmålåk hesta. Da lidjin moatte náles. Besajma rijddit, valla ejma sidá.
Skuldiga
Jåhkåmåhke campingin guokta ijá idjadijma. Gå iehket sjattaj de bådij åhpadiddje ja javlaj oaddámmuddo l dal. Hyhto sisi manájma ja jus riekta de oaddát galgajma, valla ejma ájn ájgo. Galgajma má ålgus sålbbelámpoj viehkat. Akta oahppijs subtsas: -Ålggon lijma, vinndegijt goalkodijma ja tjuorvojma. Gå åhpadiddje båhtin de viegajma sisi. Oaddát galgajma valla mån ittjiv sidá, farra Tedajn sahkadiv, tjajmajma. Valla de Adrian tjuorvoj: ”Jus i dálla oaddá de hæhttu Bávva låvdagoaden idjadit váren!” De gal de sjávvunijma, tjåhkkåhiv danna ståndav valla vijmak mån aj oaddájiv.
Jåhkåmåhkke – guovdásj sáme bájkke
Mánnodakideda manájma Ájttáj ja danna gehtjajma filmáv sámij birra. Dav gæhttjam, de oahpestiddje subtsastij gåktu sáme åvddåla viessun, gáptij ja dålusj åsko birra.
Ájtes manájma Sámij Åhpadusguovdátjij. Danna åhpadiddje subtsastij majna dåppe barggin, vuosedij garraduodjelanjáv ja dibmaduodjelanjáv. Danna lij aj sierra ladnja gånnå duoljijt navvin. Vuodoskåvllå aj muhttijn dåhku båhtin duodjuhittjat. Moaddása Divtasvuonas li danna skåvlåv vádtsám.
Váttsos
Dijstagá vuolgijma vantsajn Rávddaluoktaj, dassta Rávddáj váttsijma gånnå galgajma idjadit. Gå dåk bådijma rássjodatjáj ja hæhttujma låvdagådijt ruvva tsaggat. Gasskaváhko váttsijma Mielkasjåhkåj, danna tjåhkkåhijma dållågátten iehkedav. Duorastagá Njallajávrráj bådijma, muhtema guollijin ja låvdagådij sinna tjåhkkåhijma. Bierjjedagá galgajma Vuodnabahtaj jåvsådit. Ráján ja Vieran tjåhkkidijma gåvvitjit. Dán jage ejma oattjo gæhttjat vuolus Kanåvnås. Gå lijma Vuodnabahtaj jåvsådam de skåvlås colav oattjojma. Vanntsa vuordij ja mijáv Ájláddáj suvdij. Miján lij buorre dálkke juska de vil muhttijn rássjodij unnán. Ann oahppijt masserij ålles vádtsemav miehtáj ja Markus sjievnnjedis baláj. Ajtu gájka soapptsun.