Peivitipšo já ovdâmáttááttâs
Aanaar kieldâst lii uárnejum kieldâlâš peivitipšo ive 1974 rääjist. Tipšo pirrâduvâst láá suullân 250 párnážid já sist aneh huolâ suullân vittâlove peivitipšo parged.
Peerâpeivitipšo uárnejuvvoo iänááš tipšoi pääihist. sehe kuulmâ juávkkupeerâpeivikiäjust, main kyehti láá tavesämikielâliih. Peivitipšo uárnejuvvoo kuulmâ peivikiäjust. Nuorttâsämikielâlâš já aanaarsämikielâlâš (uástupalvâlem) peivitipšo uárnejuvvoo juávkkupeerâpeivikiäjust kevttimáin kielâlávgumvyevi.Näätämöst uárnejuvvoo juávkkupeerâpeivitipšo.
Peivitipšo uárnejuvvoo uásipeivi- tâi olespeivitipšon. Peivitipšo ij lah tuše peivitipšo pic páárnáš puáhtá leđe vuárutipšoost (eehid-, ijjâ- tâi oholoppâtipšo). Pargoääigih já perruu äigitavlu čuávdih maŋgâ ääši peivitipšo-orniistâlmijn.
Aanaar kieldâst uárnejuvvoo nuuvtá ovdâmáttááttâs 6-ihásâš párnáid sehe škovlâtooimâst já Suáluičielgi peivikiäjuin. Máttááttâsâst nuávdittuvvojeh väldikodálâš máttááttâsvuáváámij vuáđustâsâi vuáđuld rahtum páiháliih máttááttâsvuáváámeh. Ovdâmáttááttâs vijđesvuotâ lii ucemustáá 700 tijmed ivveest (s. 19 h/okko). Ovdâmáttááttâsâst já uuccâmaaigijn tieđettuvvoo ihásávt kieldâ tooimâst.
Print page
