Tääl lii monâmin viiđâd nommâokko, Mikkâlmâsokko. Ovdil puásui-ihe aalgij vuosmuš nommâohhoost, mii lii porgemáánu majemušokko. Mikkâlmâsokko aalgât täälvi já sarva roovvâd. Sarves kale raha taam-uv ive, mut tälvi oro kale lemin lappâsist. Vâi maht ääši kalga smiettâđ, ko peiviv lii +10 cekkid liegâs?
Nommâohoi noomah láá uásild ristâlâš ärbivyevi já uásild keevâtlâš eellimtárbui miäldásiih. Nommâohoi noomah láá čuávuvááh: Vuosmušokko, Koskâmušokko, Viisniiokko, Matsmesokko, Mikkâlmâsokko, Pirgitokko, Talviiokko, Uárreeokko, Simmáán-Juudokko já Pyhámestokko.
Vuosmušohhoost ulmuuh vuolgii uuccâđ vuájáán- já kädiseergijd sehe peskânaahkijd. Mikkâlmâsohhoost sarvah čuákkejeh áldučurruid, maid cogâdeh ubâ roovvâdääigi. Meid puásuiulmuuh älgih čokkiđ poccuid pygálysáid. Roovvâdäigi pištá suullân kuttâ oho já nohá nommâokkopaje majemuu ookon ađai Pyhámestookon.
Mikkâlmâspeeivi vuáđuld puáhtá ennustiđ puátteid šooŋâid. Kiisun onnáá peeivi vuáđuld luhostuuččij puátteid šooŋâid ennustiđ?
Käldeeh: Anarâš kalender 2001, Uccpárnáá Vuoli Ilmar
http://www.samimuseum.fi/anaras/anaraskiela/elinkeinot/poronhoito.html, Uccpárnáá Vuoli Ilmar