Lah-uv smiettâm, et magareh noomah anarâšâin láá tovle lamaš? Puáris anarâškielâliih noomah láá suomâkielâlij já uđđâsub anarâškielâlij noomâi lasseen Anarâš-kalenderist. Vyelni lii Ilmar Mattus čaalâ anarâšâi puáris ääigi ovdânoomâin.
Puáris ääigi ovdânoomah
Tágáreh puáris noomah, moh čaalman uáinin láá váhá komáliih, láá lamaš motomin tovle kiävtust Anarist, eereeb Ákkun-noomâ, mii lii heiviittâs Äijih-immeel káálgu noomást Ákku. Orjâlâškielâ pelni Säämi aal¬mugpeeivi (6.2.) lii Juoksáhkká, kote lâi ohtâ Máđáráhkká-immeel nieidâin. Anarâšâin iä lam tieh imeleh, mut Ákku lâi já suu nommâ heivee-uv pyereest Säämi aalmugpeeivi nommâpeivin. Eres noomah iänááš uásild láá päähináigásiih noomah, moh láá čuávuvááh: Äigee 1556-1671 (21.6.), Äigeesärree 1556-1620 (19.10.), Algepeivi 1570-72 (24.10.), Avetävgi, Avejuoksâ 1594 (17.7.), Mielâ 1556-1616 (23.9.), Mielâk 1563-85 (23. 9.), Mohce 1570-72 (28.7.), Mojo 1620, 1694 (22.1.) Nunná (8.7.), Pilcce 1556-87 (5.2.), Peeivihsarree (1563-91), Peivi, Peeivih 1556-1697 (16.6.), Raassaš já Raassâdijjee 1556-85 (3.10.), Ruigee 1579-95 (6.10.), Riijmâ 1558-59 Rounala siijdâst (9.9.), Caija 1563-1620 (3.4.), Sarree 1556-1704 (9.11.), Sarreejuoksâ 1570-71 (9.5.), Čuávvá 1580-94 (27.9.), Távgum 1583-84 (13.9.), Niävááš (2.2.), Ogge (8.9.), Pánná (11.11.), Ahemâl (9.6.), Cuurnâš (28.2.), Čuivááš ( 6.5.), Lavrukkâš (4.3.), Sijkkum 1571-89 (23.11), Tevdee 1570-1640 (23.12), Tuvdee 1556-1608 (21.2.), Uđđe 1563-84 (6.8.), Uđjus 1556-1620 (14.12.), Valjaaš (27.1.), Vällee já Válju 1556-80 (2.10.), sehe Ákkun (6.2.).
Mottoom uási tiein noomâin sulâstiteh tááláid suhânoomâid ton suujâst, ko kristâlâš osko poođij já kastâšem ohtâvuođâst kolgii valduđ anon meid suhânoomah, te távjá ulmuuh adelii párnáidis kristâlâš noomâ lasseen suhânommân jieijâs kočodemnoomâ. Nuuvt Soodâi Särree-, ađai Sarree noomâst Sarre, Vällest Valle, Äigest Aikio jna.
Čohčâ-Matti, ađai Matteus-peivi (21.9.) lii valdum anarâš-kalenderân uđđâsist fáárun ton suujâst, et anarâšâin láá nk. nommâohoh, moh láá love já čohčâmáánust lii Matsmesokko. Tot lii finnim noomâs apostol Matteus mield. Ive 1929 räi Matteus lâi sajestis, mut čuávuvâš ive sajan poođij nommâ Kaipia, mon syemmiliih iä kuittâg tuhhiittâm hiäivulâš nommân. Čohčâ-Matti elâččij almenaahkijn vala iivijn 1950-1951, mut tast maŋa tot lappui lopâlávt syemmilâš almenäähkist já sajan poođij nissoon nommâ Mervi. Ive 2001 Matteus macâttui anarâš nommâoornigân ovdii sajan.
Čällee: Ilmari Mattus
Käldeeh:
– T.I. Itkonen, Suomen lappalaiset vuoteen 1945, nubbe uási, s. 483 >
– Kustaa Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, s. 104 – 105
