Tääl skammâmáánu aalgâst lii Anarist-uv puolâštškuáttám já muottuuhkin iä innig suudâ. Vala ij lah VASKÂMIJ teikkâ CUOŊŊUI äigi, mutâ vuossâmuuh muottuuh láá puáttám jo markkânist-uv. Moonnâm ohhoost lâi fáddán pise já rine iäruttâs, já taangis ohhoost juátkip šoŋŋâfáddáin. Šooŋân lahtee sánádâhhân lii lamaš já lii ain hirmâd tergâd valdâliđ šooŋâ já siijvo nuuvt tárkká ko máhđulâš, veikkâ mist láá-uv tääl moottorfiävruh já pyerebeh luodah ko moh ubâ muáddilov ihheed tassaaš lijjii.
Vyeijimsiijvoh še sättih leđe varâliih, veikkâ liččii-uv tälviriäggáh auto vyelni. Tälviriäggáin láá säägih, moh tarvaneh maađijasan já tuálih auto pyerebeht maađij alne. Mäddin läävejeh salttiđ, tääbbin tavveen vist ČUNOIDITTIĐ mađijijd amas ulmuuh PÁRTÁSKIĐ autoidiskuin (teikkâ vuážáskiđ vääzin).
Ko šoŋŋâdâhnubástus tiet šooŋah mulsâšuvveh jotelávt já ervidmettumávt, tot toovvât meiddei väzzimkiäinoid varâlii vyeži. VYEŽŽI lii tot mii šadda ko VUÁŽŽU: vistig muotâ suddá jeđe jiäŋu njalahâs jieŋâkerdin eennâm oolâ. Vuážžum kiäinu mield väzidijn sáttá pyereest VUÁŽÁSKIĐ, já eromâšávt vuorâsub ulmuid vuážžum kiäinuh sättih leđe varâliih jis taid ij čunoidit pyereest já ääigild.
Motomin tälviv sáttá meiddei ČOĐĐOOĐ adai arveđ puolâššoŋŋân. Tot lii jotolâhhân eromâš varâlâš, ko čođo toovvât auto laasáid meiddei jieŋâkeerdi – tot meiddei ČOĐO – mon lii vaigâd finniđ luovâs já toollâđ laasâ áávus.
Lii-uv vala mulže, vâi olmâ jieŋâ?
Riddokeeđgij oolâ čuágáneijee jieŋâkerdi kočoduvvoo MULŽEn, já taggaar keeđgih láá MULŽÁÁH.
Ennuv láá ain säänih, moiguin valdâleh eromâšávt ergijn teikkâ čuoigân jotteem siijvoid. Tagareh láá ovdâmerkkân JOĐÁDÂH, mii lii šiev čuoigâm- já vyeijimsijvo, já SAVADÂH mii vist ij lah nuuvt pyeri, ko saaveeh ij huiláá. Puolâšin läävee leđe savadâh. KUÁDÁDÂH lii tot ko muotâ kuáddá jottee. SIÄBLÁDÂH puátá te kiđđuv ko SIEBLEE adai muotâ timmáán PIVÂLDEM tiet, mutâ tain čäällip te eenâb ko tälvi jorgeet oppeet kiiđâ kuuvl.
Käldeeh:
- Morottaja, Matti: Ergisirdem. Anarâš lostâ, juovlâmáánu 1993. (PDF)
- Olthuis, Valtonen: Säämi-suomâ-säämi sänikirje, Sämitigge.
- Nettidigisäänih
Kove: Béatrice Karjalainen, ‘Stone flower part 2’, kevttum Creative Commons BY-NC-ND 2.0 lisenssijn.
