Majemuš kielâjuáhus čuákkim tollui 13.12.2016 Anarist Sajosist já tobbeen lijjii oovdân motomeh normâääših, sánádâhkoččâmušah já jieškote-uvlágán tuáimei já lájádâsâi nomâttâsah. Tot lâi meiddei Miina Seurujärvi majemuš čuákkim Kielâkäldee kielâpargen, já mij tuáivuttep sunjin oles pargovievâ já kielâjuáhus peeleest luho uđđâ toimâsis!
Normâääših:
Še vâi meiddei? Šiev vâi pyeri?
Kielâjuávus suogârdâlâi mottoom verd še já meiddei -saanij iäruttâsâid. Toh láá synonymeh, mutâ taid kevttih váhá eresnáál. Miärádâssân šoodâi loopâst taat:
“Meiddei ~ meid já še pyehtih čujottiđ oles celkkui, iä tuše ovtâskâs jesânân. Sárnumkielâst puáhtá meiddei~meid/še-saanij soijijn tiäduttiđ mottoom tiätu sääni teikkâ ääši, mutâ čäällimkielâst ton kevttim lii vaigâdub, já tot räijee saanij saje čälimist. Še oroččij čuujootmin oovdeb sáánán, ige tot táválávt aalgât celkkuu. Meiddei~meid kuittâg puáhtá puáttiđ meiddei celkkuu aalgân. Meiddei~meid lii riijâb ton tááhust, já jis tot čuujoot monnii ovtâskâs celkkuujesânân, tot lii táválávt njuolgist ovdiibeln teikkâ moojiibeln.”
Siämmáálágán uápis sänipaarâ lii šiev já pyeri. Toh iä kuittâg lekken aaibâs synonymeh, veikkâ toi merhâšumeh já kevttim maneh-uv maaŋgâ saajeest pajaluvâi. Tain kielâjuávus ceelhij návt:
“Pyeri lii almolub sääni, šiev vist meerhâš eenâb-uv ‘hyvälaatuinen’. Sárnuttâldijn ij pyevti kevttiđ šiev (tegu om: šiev kuldâleijeeh). Ovttáin saanijn rammum: “Pyeri!” Jis rámmoo maidnii tiiŋgâid, puáhtá kevttiđ šiev, mutâ ij ohtuu: “Šiev kistuuh!” Šiev ij laavii suuijâđ ige tast pyevti rähtiđ komparaatio. “Tot lii šiev ( )” – elliptlâš ceelhâ.”
Kukkoduvah
Kielâjuávus savâstâlâi meiddei kyevtstaavvâlsij nominij maaŋgâlovo genetiv kukkoduvâin. Koččâmuš lâi tast, ko mottoomlágán normân lii vuáhádum kuhes vookaal aainâs-uv jis 2. st. vookaal lii â, i tâi u: kaandâi, kieđâi, kuosâi, tiivrij, iivij, ááhui, páálui. Kukke puáhtá leđe meid motomijn saanijn, mast lii 2. st. á: kiälhái, káártái. Uánihâš tot lii, jis 2. st. vookaal lii o (teikkâ motomin á): pu’škoi, ohoi, kisái, kukái.
Oro kuittâg lemin, et sárnumist táválub lii kevttiđ uánihis vookaal meiddei tagarijn saanijn, main noormâ mield kolgâččij leđe kukke: ka’ndâi, kie’đâi, kuo’sâi, ti’vrij, áhui, pálui, kiäl’hái, ká’rtái. Kielâjuávus páhudij-uv, ete uánihis vookaal lii táválâš variant kuhes vokalân já oro lemin puárásub eenikielâlij sárnumist joba táválub. Tot tuhhiittuvvoo siämmáánáál ko kuhes vookaal-uv.
Luvâttâllâm: lii vâi láá?
Jis luvâttâl oovtâ häävild já vuossâmuš luvâttâllâmnáál tiŋgâ lii oovtâlovvoost, te lii lii hiäivulâš. Jis ubâ luvâttâllâm ana ohtân ubâlâšvuottân, talle láá. Luvâttâldijn láá ij lah puástud, mut ana sistees taggaar jurduu et sárnost (já máhđulávt kuldâleijest) lii jo oovdeb tiätu luvâttâllâm čuosâttuvâin já sun (suoi) ana taid olesvuottân. Ovdâmerkkâ:
“Visteest láá stovli, pevdi já lamppu.” (täst viäsukáálvuh láá ohtân olesvuottân)
vs.
“Visteest lii stovli, pevdi já lamppu.” (luvâttâllâm, ohtâ häävild)
Ceelhâopâlávt puáhtá-uv jurdâččiđ nuuvt, et luvâttâldijn celkkust láá maŋgâ subjekt já verbâ koŋruist tain vuossâmuin. Jis kuittâg ubâ luvâttâllâm kalga anneeđ ohtân subjektin, te verbâ ferttee leđe maaŋgâlovvoost. Duaal lává ij lah luvâttâlmijn kiävtust jis lii koččâmuš eksistentialcelkkuin.
Eres ääših
Lájádâsâi já eres almos tuáimei nomâttâsâi rähtim
Suomâ Aalmuglâšarkkâduv ovdiipele sáárgus
Kielâjuávus kieđâvušâi ei. Kansallisarkisto já Feministinen puolue noomâid sämikielân. Kuohtui puotâ ferttejii váhá smiettâđ, maid sämikielâlijn noomáin halijdeh muštâliđ já kiäs.
Kansallisarkisto šoodâi-uv sämikielân Suomâ Aalmuglâšarkkâdâh. Kielâjuávus lii ton mielâst, ete iävtuttum Staatâ- tâi Riijkâarkkâdâh iä kuvvii lájádâs tooimâ Suomâst, já lasseen lii pyeri miäruštâllâđ mon riijkâst arkkâdâh tuáimá amas toh siähániđ koskânis.
Feministinen puolue vist lohtui stuárráb koččâmušân sämikielâ sänirähtimvuáháduvâst. Nettidigisäänih tuubdâi sääni feminist adai suomâkielân ‘feministi’. Tasthân puávtáččij leđe älkkee suorgiittiđ adjektiv, peic sämikielâst láá kyehti muulsâiävtu: -lâš já -sâš. Tai suárgásij merhâšumeiäruttâsah láá savâstittám kielâčeepijd jo ovdil, mutâ čielgâ miinstâr toi šlajâttâlmân ij lah val kavnum. Kuittâg -sâš-suárgusijn kolgâččij smiettâđ ain tárkká ete toh iä siähhán deminutivhaamijn, ige taarbâš smiettâđ ete lii-uv feministsâš kiinii uccâ siemin feministááhuid vâi ij. Sääni suorgiittem ooleest kielâjuáhus jesânijn pottii še iävtuttâsah suorgiittemčuolmâ karvemân, om. Feminismpiäládâh. Tot še merkkui, ete eres piäláduvâi já pooliitlij ideologiai noomâid láá enâmustáá ráhtám sämikielân -lâš-suárgásijn: kommunistlâš, sosialistlâš, raasistlâš.
Loopâst kielâjuávus meridij Feministlâš piäládâh -noomâ já merkkij, ete -lâš já -sâš -suárgásij iäruttâsâid kolgâččij tutkâđ.
Aktivlâš aageent vâi passivlâš puncce?
Kielâpargest koijâdui, ete maht kolgâččij ettâđ ‘itse solmeiltu silkki’ – tuáimá-uv jiešriessum silkke? Talle ko iätá ete ‘taat silkke lii jieš riessum’, te oroččij sopâmin. Mutâ jis tot lii kiännii tiätu ulmuu pargo puáđus, te puáhtá kevttiđ nk. aageentráhtus:
Passiv: Silkke lii jieš riessum.
Aageent: Taat silkke lii muu jieččân riessâm.
P: Kirje lii jieš čallum.
A: Kirje lii tuu jieijâd čäällim.
P: Luoddâ lii jieš rahtum.
A: Tot lii táluiššeed jieijâs rähtim luoddâ.
Passivrááhtus lii anarâškielân váhá oomâs ige ain suujâ nuuvt pyereest kevttimkielâ mield, já maŋgii tom puáhtá pyereest karveđ. Taan ohtâvuođâst muulsâiähtun puáhtá leđe aageentrááhtus: muu rähtim piäju, tuu čäällim reivâ, eeni mälistem purrâmuš.
Eres kielâkoččâmušah še lijjii valjeest, já taid puáhtá luuhâđ kielâjuáhus čuákkim pevdikirjeest: Luođii PDF >>
