Läddlâš graafâlâš hämmejeijee Kasper Strömman lii kieskâd pieijâm jieijâs blogin listo netti- já some-kielâ uánádâsâin vuorâsub ulmui kiävtun. Some adai sosiaallâš media lii taan ääigi masa jo puoh suhâpuolvâin kiävtust ige tot lah tuše nuorâi virtuaallâš sierâdem, veikkâ nuorah ain läävejeh leđe vuossâmužžân utkâmin uđđâ vuovijd toollâđ ohtâvuođâ koskânis. Kuuloold lii meiddei sämikielâ njaahâm sosiaallâš mediaid, já Facebookist lii šoddâm uáli tehálâš aanaarkielâ kevttimsaje.
Neetist já somest kielâkevttim lii om. suomâkielâst já eŋgâlâskielâst uáli jotelávt hámášum masa jo aaibâs ereslágánin ko táválâš sárnumkielâ teikkâ kirjekielâ. Maht te kiävá puáris sämikielân, ko Ijjäävrist iššeed finnee viijmâg siäinásis nettisraaŋgâ já piäsá keččâlâddâđ SMK kuursâ maŋa sämikielâ čäällimvyevi, já nube peln jäävri te luvâttâhahasâš sáárámárjá napâlâš fiättupuhelimis já povvâst skipárij hitruus savváid?
Some-eđâlduvah já uánádâsah láá sämikielân uáli uccáá. Ovdâmeerhah:
- some = sosiaallâš media
- vhs = vuoi hiärrá sivned (algâ: omg, ‘oh my god’ – suomâkielân veikkâba ‘voi herranjestas’; orjâlâškielân ‘vuoi hearrá sivdnit’)
Láá meiddei motomeh eŋgâlâskielân já -kielâst pyereest vuáhádum uánádâsah maid iä lah nuuvtkin jurgâlâm suomâkielân teikkâ eres kieláid, tegu:
- emoji ‘hymiö’, ereslágán tobdoid já tooimâid valdâleijee Unicode rähtim siemin kovvááh moh láá iänááš fiättupuhelimijn kevttimnáál.
- lol ‘laughing out loud’, suomâkielân suullân ‘nauran ääneen’
- brb ‘be right back’, suomâkielân ‘palaan pian’ teikkâ ‘tulen pian takaisin’
- wtf ‘what the fuck’, suomâkielân ‘mitä v***ua’
Tastoo suomâkielâst láá jieijâs pivnohis uánádâsah moh kiävttojeh uáli vijđáht:
- evvk ‘ei vois vähempää kiinnostaa’ – taat lii jiešalnees puárásub ko oles sosiaallâš media, mutâ sirdâšum uáli luándulávt kiävtun uđđâ kielâpirrâsân
- kvg ‘kysy v***u googlelta’
Maht taidgis puávtáččij te jurgâliđ?
Unicode rähtim e-mojeh
Njuolgist ij aainâskin. Ovdâmerkkân ‘emoji’ sajan tuhhiiččij vaarâ pyereest e-moje (orjâlâškielân ‘e-modji’) – veikkâ puoh e-mojeh iä valdâlgin mojijd 🙂 Nube tááhust sääni oro pyehtimin häämis peeleest kevttiđ meiddei ruávis lovnân tađe eenâb punjâhánnáá.
Nabai lol? Maid parga olmooš ko tot lii lol? Ko olmooš riäšká, te sun povvâst hirmâdávt. Sämikielân sátáččij leđe vuovâs čäälliđ tuše *rešk*. Tääsnih sääni teikkâ uánádâs pirrâ almotteh monnii tooimâ.
Brb sáttá leđe maaŋgânáál vaigâd jurgâliđ. Jis kuittâg monnii suujâst tom taarbâš, te tuhhiiččij-uv veikkâ fm – “forgâ maassâd”? Juáháš uážžu te jieš tiäđust-uv árvuštâllâđ, maid “forgâ” keevâtlávt meerhâš.
Wtf ij lah aaibâs tuše some mield šoddâm eđâldâh peic tot lii eŋgâlâskielâlii maailmist jo lamaš uáli piivnoh, já uánádâs lii šoddâm tađe várás. Tom ij kannat kenski jurgâliđ, peic smiettâđ maggaar sullâsii eđâlduv tâi eđâlduvâid sämikielâgeh kevttih ko korrâ jienân imâštelleh.
Suomâkielâ uánádâsâin evvk lii vaigâd jurgâliđ sämikielân. Njuolgist jurgâlum ceelhâ “ij puávtáččij ucceeb kiäsuttiđ/movtáskittiđ” (huám: kei ‘kiinnostaa’-sääni jurgâlusâi suogârdâllâm oovdeb Kielâ kukkáást!). Taan puáhtá še leggistiđ lohheid tâi aainâs-uv taid, kiäh tagarijd tarbâšeh. Kvg vist lii älkkeb, já tom tuástá čäälliđ sensuristhánnáá ávusin-uv: “keejâ/koijâd veikkâ Googlest”.
Vala loopân Kasper Strömman čuággim listo mield puávtáččij smiettâđ eromâšávt sämmiláid já sämikuávlun heivejeijee uánádâsâid. Magarin taah oroh?
- jt – “jiešba tiäđáh” (/tiätá/tiettih jna.)
- an – “ama nuuvt”
- átt – “ákkum te tiätá”, kvg suhâlâš
- mk – “mii kulloo?”
- imi – “ij mihheen”, tâi “ij mihheen immâšijd”
Motomeh eđâlduvah láá kuittâg nuuvt uánihááh já pyereh ete taid ij luhhoost lah tárbu uánidiđ teikkâ punjâstiđ uđđâ kevttimohtâvuotân. Tegu naa. Mutâ maid eres uánádâsâid te puávtáččij kevttiđ? Moh láá tagareh táváliih eđâlduvah, maid ulmuuh kevttih argâkielâst nuuvt ete ličij tárbu some-uánádâsân?
