Anarâškielâst láá jieijâs ärbivuáváliih penuvnoomah tegu maaŋgâin eres-uv kielâin, ovdâmerkkân suomâkielâst já orjâlâškielâst. Taid ij tääiđi leđe val kihheen puoh čuággám oovtâ sajan, mutâ toh láá ain uáli táváliih já kiävtust. Om. Anarâškielâ ravvuuh -kirjeest láá motomeh penuvnoomah: Čappi, Čiergis, Ketki, Kuovgi, Penne, Ranni, Šuuvun, Täsni, Tiigâl, Tiälkku, Tuálppi, Vahtâ. Eres käldein kávnojii meiddei Polfe já Šluŋkki.
Bolfi (“Polfe”). Kove: Bigga-Helena Magga
Táválumosávt nommâ valdâl mahtnii pennuu olgohäämi, mutâ meiddei lattim teikkâ luándu. Tagareh noomah tegu Čappi, Šluŋkki, Kuovgi já Ranni kovvejeh pennuu njuolgist olgohäämi peeleest: Čappi lii čappâd, Šluuŋkist láá šluŋkkepeeljih, Kuovgi lii kuovgâd, Ranni lii räänis. Täsni-nommâsii pennust lii täsni káálust já Tiälkku-nommâsâš peenuv lii tielkkuu. Čiergis lii taggaar, mast lii čiäppát pirrâ kuovgis čiergis. Tuálppi lii Itkonen mield tevkisruškâd. Tiigâlist láá kuovgis tiälhuh čoolmij paajaabeln.
Polfe-noomân ij kavnuu njuolgist anarâškielâst maadâ, mutâ tot táiđá leđe suhâlâš orjâlâškielâ Bolfi-noomân. Ellee, mon soovsâ lii vuohâd, lii orjâlâškielân bolffas, já tast puátá pennui-uv nommâ: om. Milli já Polfe. Itkonen tobdá meiddei Lutur-noomâ mii adeluvvoo kuhessoovsâgis pennui.
Penne oro lemin peenuv-säänist rahtum jiellâhnommâ. Vahtâ lii taggaar mii vähtee. Šuuvun lii Itkonen mield virkkuus peenuv. Ketki-noomâ aalgâst ij taan čallust kannat arvâliđ maiden.
Sämikielân láá ittáám meiddei uđđâ penuvnoomah, tegu Jieŋâ, Naver já Aarni, moh iä aldagin ain valdâl pennuu häämi teikkâ luándu mahten. Toid lahtojeh eenâb-uv abstraktliih tâi runoliih kielâkoveh, já tain puávtáččij te čäälliđ jieijâs čalluu.
Jis máátáh tavesämikielâ, luuvâ aainâs meiddei tavesämikielâ pargee Bigga-Helena Magga čäällim čalluu sii ärbivuáválii penuvnoomâin: Mii vielpái namman?
Käldeeh:
- Morottaja, Matti: Anarâškielâ ravvuuh, s. 97
- Matti Morottaja, Marja-Liisa Olthuis (Facebook-savâstâllâm)
- Itkonen, T.I.: Suomen lappalaiset vuoteen 1945, 2. uási, s. 181-182.
