Anarâšâi purâdem- já mälistemvyevih láá nubástum ennuv majemui 50-60 ive ääigi. Tađe ovdil purrâmušah kávnojii enâmustáá aldapirrâsist – jaavrijn, juuvâin, vuovdijn já poccuin – ja puoh eres, mon koolgâi ruuđáin uástiđ tâi loonootmáin haahâđ, kočodui päddikešpurrâmuššân, adai tagarin mon koolgâi viežžâđ kukken, “päddikeejist”.Taggaar purrâmuš laavij leđe váhá tivrâsub já väridum eromâš juhlijd, tâi tot kevttui mudoi šeeštin. Sämmilij purrâmuškulttuurân lahtoo tiäđust-uv tievâs sánádâh ärbivuáváliih teermah já säänih. Motomeh ärbivuáváliih purrâmušah mälistemravvuidiskuin láá oovdânpuohtum ive 2010 Anarâš kalenderist, mon sáttá ain finniđ Anarâš loostâ toimâttâsâst.
Tääl, uđđâ ääigi uđđâ purrâmušâiguin, kárttá kuittâg motomin smiettâđ mii miinii sátáččij leđe sämikielân. Ärbivuáválii kielâst láá kale tágáreh táváliih jyehipiäiváliih säänih ko puurrâđ, purâdiđ, juuhâđ, mälistiđ, liäibuđ, vuoššâđ, passeeđ já steikkiđ, mutâ ärbivuáválij purrâmušâi já mälistemvuovij lasseen láá puáttám ennuv uđđâ vyevih, moid ij lekken nuuvt älkkee ain utkâđ sämikielâlii sääni tâi ettâmvyevi. Motomeh láá rahtum, já motomeh meiddei vuáhádum-uv. Manen ovdâmerkkân kolgâččij kočodiđ tuulâ tâi illoos piällást site alne passeem mon läävejeh keessiv tâi mudoi šievšoŋŋân porgâđ? Suomâkielân tot lii ‘grillata’, sämikielân meiddei heiviittum lovnâ: grilliđ (sun grillee). Mutâ maht kalga ettâđ, ko maidnii áigu ‘hiillostaa’? Ilostittiđ? Vâi siähán-uv tot liijkás älkkeht te ilo-sääni suorgiittâsâin?
Mudoi tuulâst läävejeh sehe passeeđ ete pihteđ purrâmušâid. Leibičaskas še puáhtá pihteđ, já tot lii-uv pivnohis iđedâspurrâmuš maaŋgâ riijkâst. Kuittâg tovle ko ulmuuh ain purrii kuolmâs, tom läävejii páiđuđ. Kuolmâs adai suomâkielân ‘pettu’ lii sehe sämmilij ete syemmilij ärbivuáválâš purrâmuš. Tot lii pecimuorâ njale adai times ellee sellâdâh olgomuu pecikoorâ vyelni, mast muorâ tarbâšem čääci já ravâduvah sehe muorâ rähtim sukkâreh kolgeh. Tot norroo kiđđuv njaleäigin, ko kolgoseh vyelgih oppeet joton njaaleest – talle kuolmâs njallaan adai luovvân muorâst já koorâst älkkeht. Njaleäigi lii kulloo talle ko ulâštooŋâs liäđđoo. Kuolmâs nurâmân já vaalmâštmân lii jieijâs sánádâh, mii puáhtá te leđe mottoom puáttee čalluu fáddán.
Rähtimnáál purcos adai smoothie. Kove: Neeta Jääskö
Onnáá peeivi mälistemsäničuolmâ lii kuittâg om. tast, maht ráhtojeh ránskápotákkeh sämikielân? Suomâkielâ verbâ lii ‘uppopaistaa’. Talle purrâmuš passoo tyeldee oljoost nuuvt, ete toos šadda korrâlágán ase mutâ siskiibeln tot lii times. Oljopasseem ij heivii nuuvt pyereest, ko oljo kiävttoo pasemist maaŋgâin eres-uv vuovijn. Ličij-uv vuájupasseem te täärhib já valdâleijeb? Tâi oljovuoššâm?
Meiddei uđđâ purrâmuššlaajah láá juovdâm Suomâ ulguubeln meiddei Sáámán, tegu ‘terriini’ já ‘kroketti’. ‘Terriini’ sulâstit syemmilâš ‘mureke’, mutâ tot kopšâduvvoo čäcihavdust. ‘Kroketti’ lii purrâmušpittááš, mii lii possum tyeldee oljoost tegu ránskápotákkeh-uv. Suomâkielân toos lii meiddei taggaar nommâ ko ‘kuorukka’. Hitruu! Kuohtuid noomâid lii kuittâg vaarâ vuovâs heiviittiđ anarâškielân lovnân ige toid veltihánnáá taarbâš utkâđ tađe immâšub noomâid ko terriin já krookeet ~ krokkeet.
Nabai tai aaigij piivnoh, ‘smoothie’? ‘Smoothie’ ráhtoo táválávt muorjijn, heđâlmijn, jugurtist tâi masa mast haalijd. Puoh amnâsijd kalga tuše purccođ oohtân nuuvt ete puáđus lii masa tegu suvrâsmääli. Purccođ-veerbâst ličij máhđulâš rähtiđ sääni pu’rcos (ol. akk. purccoos). Tuhhiiččij-uv tot, vâi piergiittâllâp-uv tast ovdâskulij-uv ‘smoothie’in? Amahân taid nomâttâsâid uážžu váhá vala suoskâđ, já jis kestnii ležeh pyereh iävtuttâsah sämikielâ säännin, taid uážžu aainâs vuolgâttiđ mijjân Kielâkäldei!
Laseluhâmuš:
Kuolmâs – Sämmilij jyehipiäivásâš tiervâsvuotpurrâmuš, Sämimuseo Sijdâ 2013 (suomâkielân)
Anarâš kalender 2010: Anarâšpurrâmâšah, Anarâškielâ servi 2009
