Tuhhiittum čuákkimist 17.-18.3.2016 (–> pevdikirje).
Váldunjuolgâdusah
Válduceelhâ
Jiečânis válducelkkuid puáhtá iäruttiđ cehhijn. Jiečânis meerhâs tom, et celkkuuh láá paldâlâs celkkuuh iäge tain lah ovtâskâs celkkuujesâneh. Ceehi saajeest puávtáččij kevttiđ čuogâstuv. Om:
Sij mađhâšeh kesimáánust Taažân, syeinimáánust sij vyelgih Maadâ-Suomân.
Táválávt válducelkkui kooskâst lii kuittâg paldâlistemkonjunktio.
Lijjim ilolâš, já enni povvâstij.
Muoi vyelgeen tijme vittâ, jiehke uážu maŋanuđ.
Mun lijjim sorolâš, meid enni lâi sorolâš.
MUTÂ:
Jis celkkuin lii ohtâsâš celkkuujeessân, te celkkui kooskân ij koolgâ pieijâđ ceehi.
Kuárroo kuárui kappeer já voojij mááccuh. (ohtâsâš jeessân lii subjekt)
Mun puurâm lahcâjieŋâ mut sun ij puurâ. (ohtâsâš jeessân lii objekt)
Máttáátteijee mielâst onne lii šiev šoŋŋâ já pyehtip vyelgiđ vuojâdâttâđ. (ohtâsâš jeessân lii máttáátteijee mielâst)
Jis vyelgip tooláá, kiergânep maasâd ovdil sevŋâd já mätki mana jotelubboht. (ohtâsâš lii jis-ceelhâ)
Jis paldâlistum celkkui predikaatteh láá siämmáá persovnhäämist, te celkkui kooskân ij puáđi cekki.
Vuálgáh-uv fáárun vâi páásáh-uv pááikán?
Mun moonâm onne tooláá seeŋgân já uáđám ubâ iijâ ráávhust.
Uálgiceelhâ
Uálgicelkkuu kalga iäruttiđ válducelkkust cehhijn. Uálgiceelhâ puáhtá leđe meid kaskoo válducelkkuu, talle ceehi kalga pieijâđ sehe uálgicelkkuu aalgân et loopân. Uálgicelkkuu tiijpah láá:
- vuáládistemkonjunktioceelhâ adai ceelhâ álgá vuáládistemkonjunktioin:
Tuáivum, et jieh vájáldit puáttiđ.
Ko puátá paargon ääigild, te piäsá vyelgiđ tooláá. - relativceelhâ, adai ceelhâ aalgâst lii relativpronomin:
Sun lii olmooš, kii oro tietimin puoh aašijd.
Olmooš, kii oro tietimin puoh aašijd, lii vaigâd.
Jieh koolgâ oskođ puoh, maid kuulah. - epinjuolgâ koččâmušceelhâ, adai celkkuu aalgâst lii koččâmušsääni om. maht, mane, lii-uv
Jiem tieđe, mane lam nuuvt vaibâm.
Kaačâim pááikán keččâđ, et lii-uv eeči puáttám.
Ceelhârááiđust puáhtá leđe maŋgâ uálgicelkkuu. Jis celkkuuh láá koskânis vuáládistum, tai kooskân kalga pieijâđ ceehi.
Jiem ostâm mälistiđ, ko čuoppim suormân häävi, moos koolgâi uuccâđ laastar.
Jis ceelhârááiđu uálgicelkkuuh láá paldâlâscelkkuuh, tai kooskân ij puáđi cekki.
Talle lii tälvi, ko muáttá já lii puolâš.
Njuolgâluoihâttem já laiđiistemceelhâ
Laiđiistemceelhâ iäruttuvvoo cehhijn luoihâtmist.
“Jiem peesâ čuákkimân”, hovdâ eeđâi.
“Tast ij kal puáđi mihheen”, smietâi sun, “mut keččâlâm kuittâg.”
MUT
Jis luoihâttem nohá čuorvim- teikkâ koccâmušmerháin, cekki ij lah tarbâšlâš.
“Kiän uđhos taat lii?” sun koijâdij.
“Ooroost!” huihádij poolis.
Luvâttâllâm
Cekki iärut luvâttâllum aašijd.
Peevdi alne láá taldrikeh, koopah, pastemeh já kiemni.
Sun halijdij lávluđ, tánssáđ já huikkeđ suotâsvuođâ tet.
Sun eeđâi, et ij viišâ kuldâliđ, et ij lah ubâ perustum ääšist, ige porgâččii ääši oovdân maiden.
Tävireh fáárun: uáđđimsekkâ, pänikustâ, stevileh já arvepihtâseh.
Cekki miärusij kooskâst
Cekki čáittá miärusij koskâvuođâid.
Ostim uđđâ ruopsis taaki. / Ostim uđđâ, ruopsis taaki. (tiäddu eenâb iivnest)
Taat lii kirje nubbe tivvum riäntus. (kirje (aainâs) kuálmád riäntus, tivvum riäntusist lii jo ovdil valdum ohtâ riäntus) / Taat lii kirje nubbe, tivvum riäntus. (kirje nubbe riäntus, mii lii ereslágán ko vuossâmuš, ko nubbe lii tivvum)
Cekki tittelij kooskâst
Váldusääni nommâmiärusijd (tittelijd) puáhtá iäruttiđ cehijguin.
Saavâ toolâi kuávdáá hovdâ, professor Eeva Sarre.
Sun čaalij skoovlâ rehtorân, maister Aikion.
Muide
Cehijguin puáhtá teevstâst iäruttiđ oosijd, maid haalijd eromâšávt tiäduttiđ. Ceehi saajeest talle puáhtá maŋgii kevttiđ meid topâlduvâid teikkâ juurdâsárgáid.
Čappi-nommâ lii, peic puásuipennuu, meid čapis pennuu nommâ.
Tegu sun, mun-uv halijdâm mađhâšiđ Japanin.
Sánádâh
Talle ko láá eenâb ko ohtâ muulsâiähtu, vuosâsajasâš sääni lii vuálásargum.
- lause – ceelhâ
- virke – ceelhâráiđu
- päälause – válduceelhâ
- sivulause – uálgiceelhâ
- konjunktiolause – konjunktioceelhâ
- relatiivilause – relativceelhâ
- epäsuora kysymyslause – epinjuol’gâ koččâmušceelhâ
- piste – čuo’gâstâh (vuosâs.) ~ čuá’gástâh (konkreet čallum merkkâ), čyegis (abstrakt)
- pilkku – cekki (vuosâs.), pilkku (suj. piilku)
- kaksoispiste – tublečuo’gâstâh~čuá’gástâh
- puolipiste – peličuo’gâstâh~čuá’gástâh
- huutomerkki – čuor’vimmerkkâ
- kysymysmerkki – koččâmušmerkkâ
- lainausmerkki – luo’ihâttemmerkkâ
- tavuviiva – staavvâlsäärgis~vijve
- ajatusviiva – juurdâsäärgis
- heittomerkki (merkkee jienâdâhkukkoduvâid saanij siste) – suop’pimmerkkâ
- suora lainaus – njuol’gâluo’ihâttem
- lauseke – ciä’lhástâh
- johtolause – laiđiistemceelhâ. Miäruštâllâm suomâkielân:
johtolause alkulause, -sanat, lyhyt johdanto; motto. Sopimuksen, asetuksen johtolause. Johtolauseena kolme Danten säettä. Kiel. lause joka suoran t. epäsuoran kerronnan yhteydessä ilmaisee puhujan. (Käldee: Kielitoimiston sanakirja) - rinnasteinen – paldâlâs
- alisteinen – vuá’ládistum
- rinnastuskonjunktio – paldâlistemkonjunktio
- alistuskonjunktio – vuá’ládistemkonjunktio
