Tuhhiittum kielâjuáhus čuákkimist 7.-8.6.2016 (–> pevdikirje)
Anarâškielâ interrogativ- já relativpronomineh láá Morottaja – Olthuis kielâoopâ mield:
- kii
- mii
- mondie’t
- kote
- kotemuš, kuábáš
já ko-maddust hämmejum:
- kost
- kuus
- kogo, kuál
- kuás
Kii
Kii kiävttoo ulmust já tot sojá puoh sajehaamijn.
| oovtâloho | maaŋgâloho | |
| nominativ | kii | kiäh |
| genetiv | kiän | kiäi |
| akkusativ | kiäm | kiäid |
| illativ | kiäs | kiäid |
| lokativ | kiäst | kiäin |
| komitativ | kiäin | kiäiguin |
| abessiv | kiänttáá | kiäittáá |
| essiv | kenen | |
| partitiv | keđe |
Mii
Mii kiävttoo siämmáánáál ko kii, mut čuujoot eres aššijd ko ulmuid, nuuvtko elleid já iäluttes tiŋgáid. Tot meiddei sojá puoh sajehaamijn.
| oovtâloho | maaŋgâloho | |
| nominativ | mii | moh |
| genetiv | mon | moi |
| akkusativ | maid, mon | maid |
| illativ | moos | moid |
| lokativ | mast | main |
| komitativ | moin | moiguin |
| abessiv | monttáá | moittáá |
| essiv | manen | |
| partitiv | mađe |
Mondie’t, mane
Mondie’t já mane kiävttojeh suomâkielâ ‘miksi’ vaastân. Toh kiävttojeh iänááš koččâmušâi ohtâvuođâst (integgorativpronominin), mut tohhejeh meiddei relativpronominin.
Epinjuolgâ koččâmušâi ohtâvuođâst:
Tot mondiet mun valdim ääši äššiliiston lâi ko…
Mun jiem lah kavnâm maiden mondiet Piäkká kolgâččij tuommiittâttâđ.
Mij ep ibbeerd mondiet Immeel ij lyešti mii ráávhun.
Uáivádum viežžei čielgejuvvoo, mondiet sun ij pyevti párnáid viežžâđ.
Mun tiäđám mondiet mun nievdim nuuvt fasteeht krokodiilist.
Relativpronominin:
Iiđeedpitá maŋa puáissejim kaavpugân tađe várás, mondiet mun lijjim-uv Helsigân puáttám.
Kote
Kote kiävttoo ulmust teikkâ motomin ellein já iäluttes tiiŋgâin. Tast lii mottoomverd ‘kiinii teikkâ miinii monnii juávhust’ –merhâšume. Talle ko lii saahâ ulmuin, te tot lii táválub ko kii talle ko tot lii nominativ saajeest. Kote sujâttem vist ij lah táválâš, já eres soojijn kevttih pyerebeht kii-sääni sujâttum haamijd. (Meiddei: Itkonen, ILWB I, s. 381.) Kote negaatio lii kotteen: “Jiem lah kotteen maailmist uáinám nuuvt stuorrâ soorvâ.”
| oovtâloho | maaŋgâloho | |
| nominativ | kote | kođeh |
| genetiv | kođe | kuuđij |
| akkusativ | kođe | kuuđijd |
| illativ | kotán | kuuđijd |
| lokativ | koođeest | kuuđijn |
| komitativ | kuuđijn | kuđijguin |
| abessiv | kođettáá | kuđijttáá |
| essiv | kotteen | |
| partitiv | kotteed |
Kii já kote viärdádâllâm:
Tot olmooš, kote puátá itten
Tot olmooš, kii puátá itten
Mun oinim kaandâ, kote speelâi jyelgipáálu
Mun oinim kaandâ, kii speelâi jyelgipáálu
Pállu roovâi nieidâ kuuvl, kote čievčâstij tom maassâd
Pállu roovâi nieidâ kuuvl, kii čievčâstij tom maassâd
Täin celkkuin kote lii pyereeb, mut lii meid merhâšumeiäru: kote väljee mottoom juávhu siste.
Kote-pronomin koŋruens:
Toh ulmuuh, kođeh puátih…
Toh ulmuuh, kiäh puátih…
Pállu teeivâi áákun, kođe čalmelaasah cuovkkânii.
Pállu teeivâi áákun, kiän čalmelaasah cuovkkânii.
Tágárijn celkkuin, main relativpronomin kolgâččij leđe suuijâm häämist, ij táválávt kevttuu kote; ton saajeest kiävttojeh kii-pronomin sujâttemhäämih. (Huám. Viärdádâlmist ij lamaš fáárust kote puátih teikkâ kote čalmelaasah.)
Mii já kote viärdádâllâm
Kevttim ellein:
Tot ellee, mii porá suoinijd..
Tot ellee, kote porá suoinijd..
Kuábáš-uv lii tuhhiittettee, tain lii tuše merhâšumeiäru. “Ellee, mii” čuujoot eenâb-uv elleešlaajân almolávt, kote vist väljee monnii juávhust tiätu ellee. Om. “Tuot ellee kote porá suoinijd lii vierccâ já iäráseh láá saavzah.”
Kevttim iäluttes tiiŋgâin:
Mun leggistim keeđgi, kote cuovkkij ááhu čalmelaasâid.
Mun leggistim keeđgi, mii cuovkkij ááhu čalmelaasâid.
“Ij teividâmgin ko seibikiäčán, kote tastmaŋa čápudij.” (Iisakki Mannermaa, Itkonen ILWB I)
Meiddei taah celkkuuh pyehtih leđe tuhhiittetteeh. Kote ij lah čielgâsávt räijejum ulmui teikkâ ellei várás, já tast oro lemin čujotteijee, iärutteijee toimâ (monnii juávhust).
Kotemuš
Kotemuš lii koijâdeijee pronomin (interrogativpronomin), mii meerhâš ‘kii, mii tiätu juávhust’.
| oovtâloho | maaŋgâloho | |
| nominativ | kotemuš | kotemuuh |
| genetiv | kotemuu | kotemui |
| akkusativ | kotemuu | kotemuid |
| illativ | kotemužân | kotemuid |
| lokativ | kotemuust | kotemuin |
| komitativ | kotemuin | kotemuiguin |
| abessiv | kotemuuttáá | kotemuittáá |
| essiv | kotemužžân | |
| partitiv | kotemužžâd |
Šiljoost lijjii čokkáámin čiččâm kandâd já eeči koijâdij: “Kotemuš suhá muu rasta juuvâ”.
Eeči ij tiättám, ete kotemuš suvdá rasta juuvâ.
“Leggistop, kotemuš teivid tuom suávváá.” (Aili Paadar)
Kotemuš ij kevttuu relativpronominin, mutâ ton saajeest lii kote.
*Tot kotemuš porá leeibi, vuáittá. –> Tot kote porá leeibi, vuáittá.
Kuábáš
Kuábáš kiävttoo suomâkielâ ‘kumpi’ vaastân. Variaatioh láá kuábbáš, kuábâš já kuábbâš. Tot puáhtá toimâđ meid relativpronominin.
| oovtâloho | maaŋgâloho | |
| nominativ | kuábáš | kuáb’bááh |
| genetiv | kuáb’báá | kuáb’bái |
| akkusativ | kuáb’báá | kuáb’báid |
| illativ | kuábážân | kuáb’báid |
| lokativ | kuáb’báást | kuáb’báin |
| komitativ | kuáb’báin | kuáb’báiguin |
| abessiv | kuáb’bááttáá | kuáb’báittáá |
| essiv | kuábážin | |
| partitiv | kuábážid |
Tot kuábáš teivid kyeimis káálun njuoláin finnee Sigá kálgunis.
Tot kuábbáá njuolâ teivid…
Mast vâi kost?
Kost čuujoot koŋkreetlâš, eennâmtieđâlii sajan. Jis lii kuittâg saahâ om. monnii tiätu rákánâsâst, lágádâsâst teikkâ eres räijejum ääšist, lii pyereeb kevttiđ mast. Mast čuujoot ääši eres jiešvuođáid ko eennâmtieđâlâš sajan.
Mij ijjâdijm táálust, kost ain ovdil-uv laavijm ijjâdiđ. – táálu merhâšuumeest ‘tila’, ij ‘rakânâs’.
Mun šoddim Avelist, kost aassim maŋgâ ive. – koččâmuš eennâmtieđâlii saajeest.
Mun eellim siijdâst, mast lâi omâs nommâ. – saahâ lii siijdâ jiešvuođâst, ij eennâmtieđâlii saajeest.
Taahân taat lii taat njargâ mast must lii joddee. – eenâb ko eennâmtieđâlii saajeest koččâmuš lii njaargâ häämist teikkâ eres jiešvuođâin (mon keežild joddee lii pieijum eidu toos).
Viežâbâ munjin tom kirje, mast lii Aikio suuvâst šiev čaalâ. – koččâmuš ij čielgâsávt lah eennâmtieđâlii saajeest.
Korpus ovdâmeerhâi kuorâttâllâm:
…päikki, kost aasâi Aaslâk Holmberg perruinis.
…et škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh… -> mast
Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi -> mast
Sämitige saavâjođetteijee blogi, kost sun maainâst 8(j)-čuákkim tubdâmušâin -> mast
Mii haavlâid tot lâi, mast tun sarnuh koldedijn ko čierruh vala?
…vala suomâkielâ kielâtáiđu, mast sun kale ij lam ollágin vises…
Fjellner algâalgâlâš kielâ lâi maadâsämikielâ, mast tihtâ lii jurgâlum tavesämikielân.
…Norillag – leirâ, mast iivij 1935 já 1956 kooskâst lijjii masa pelimiljovn faŋgâd.
Motomin ij lah čielgâs, et jo-uv kost teikkâ mast ličij njuolgist olmânáál, mut koččâmušâst sáttá leđe tuše merhâšumeiäru (ađai lii-uv juurdâ tiäduttiđ eennâmtieđâlii saje vâi mottoom eres jiešvuođâ).
Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, kost lii šiev kuáttum. – tiädut eennâmtieđâlii saje
Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, mast lii šiev kuáttum. – tiädut monnii eres jiešvuođâ
Mii lâi tot kuávlu mast lâi nuuvt suámálâš nommâ? Mii lâi tot kuávlu, kost lâi nuuvt vaigâd jotteeđ?
Kogo já kuál
Kogo heivee meiddei motomin kost synonymin, mutâ tot lii tärkkilub. Kogo puáhtá raijiđ tom moos kost čuujoot; kogobeht puáhtá leđe val täärhib.
Kost lii veeččir? Tobbeen kost láá eres-uv tyejipiergâseh. / Tobbeen kogo láá eres-uv …
Taa lii njargâ, kogo must lii joddee. Mun čááitám taan káártást tom saje kogo mun lam pivdám.
Kuál merhâšume lii alda kogo, mutâ vala täärhib. Tot kevttuš kuittâg iänááš interrogativpronominin.
Moos vâi kuus?
Moos/kuus-koččâmâš juátká váhá siämmáá ääši ko mast/kost, nuuvt ete siämmáš njuolgâdus tuálá tiäivás.
Korpus ovdâmeerhâi kuorâttâllâm:
Čuávuvâš táálu, moos orostáim, lâi Leibijuuhâ.
- MLO: moos ij aaibâs heivii, pyerebeht kuus
- MM: táálu ij meerhâš täst tiätu rákánâs mut oles Leibijuuvâ táálu, kuus
- MV: kuus pyereeb
Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá.
Čallust lii kevttum anarâškielâ puustavoornig, moos láá lasettum nuorttâlâš- já orjâlâšpustaveh.
Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgum juávkkupeerâpeivitipšosaje, moos kieldâ väljee párnáid já piärá vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu.
- Ko tággáár ovdâmerkkâ ij uáivild tipšosaje mut tooimâ, lii moos tohálâš. Jis lii saahâ konkreet tipšosaajeest, talle kalga leđe kuus.
… poođij loopâst vala Golgatan, moos lâi huksejum “Pase häävdi kirkko”.
- MLO, PM: moos lii oomâs; kuus
- MM: kogo val pyereeb.
- kuus já kogo heivejeh kuohtuuh. Jis haalijd tärkkivuođâ, te väljee kogo.
Tuđâvâžžân vyeijilijm Pengillyn, kuus lâi 80 maili mätki.
Säämi ulmuuh-uv lijjii puátimin Helsigân siämmáá čuákkimân, kuus jieš-uv lijjim monâmin
- MLO: kuus čuujoot Helsigân, ij čuákkimân.
- PM: kuus čuujoot čuákkimân, mut moos ličij pyereeb. Jis čuujoot Helsig-sáánán, te ličij kuus, om. Säämi ulmuuh lijjii puátimin Helsigân, kuus jieš-uv lijjim monâmin.
Ton táálust kuus moonâim, lâi nuorâ eemeed…
- PM: Moonnâđ váátá táválávt kuus, mut jis lävkkee siisâ táálun te moos: Ton tuuveest moos mij moonâim siisâ…
Mottoom saajeest sajan lâi koivum rogge, kuus lijjii koškum smaavâ piergâseh.
- MLO, MM: moos pyereeb. Ubâ ceelhâ oro lemin pyereeb návt: mottoom sajan lâi koivum rogge, moos…
Kuás
Kuás lii relativpronomin mii västid suullân suomâkielâ ‘milloin, jolloin’ –relativpronominijd.
Sämmilii elleekove äigi aalgij ive 1987, kuás Nils Gaup stivrij elleekove Ofelaš.
Kuás-säänist lii suomâkielâ iähtun meiddei vijđásub-uv kiävttu, om. “kuás jo muu kuččuh teehin”. Taam kolgâččij suomâkielân jurgâliđ suullân ‘siksi koska kutsuit minut tänne’.
Tun ferttiih muštâliđ munjin kuás jo muu kuččuh teehin.
Iššeed táiđá leđe káálgus cäimimin kuás jo tuuveest korrâ jienâ kullui.
