Säämi Kielâkäldee

Kielâkäldee -jotkâproojeekt

Kielâkäldee lii Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij ohtsâšpargoproojeekt, mii tuáimá Sämitiigij parlamentaarlii ohtsâšpargoorgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi, vyelni. Proojeekt aalgij 1.8.2015 já nohá 31.5.2018. Kielâkäldee-proojeekt ruttâd ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu (Säämi Kielâkäldee) toimâm. Proojeekt kuávdášlâš mittomeeri lii-uv visásmittiđ Säämi Kielâkäldee pisovâš toimâm haahâmáin pisovâš ruttâdem áámmát- já reesuurskuávdáá toimâmân. Kielâkäldee-jotkâproojeekt ruttâdeh EU Interreg V Tave –ohjelm Säämi-uásikuávlu, Laapi litto, Roomsâ leenâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge, já proojeekt ubâlâš budjet lii 3 062 052 eurod. Puávtáh luuhâđ tievâslii proojeektkuvvim Suomâ Sämitige siijđoin: Säämi Kielâkäldee / Suomâ Sämitigge (lekkâs uđđâ laasâst)

Uánihávt

Säämi Kielâkäldee pargon lii säämi kielâohtsâšpargo ovdedem, koordinistem já nanosmittem. Säämi Kielâkäldee juátká toimâm meiddei säämialmug kielâaašij alemus ohtsâš merideijee toimâorgaanin. Mittomeerin lii siäiludiđ já ovdediđ sämikieláid lahtoo kulttuuräärbi já toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin. láá ei. kielâtipšom, kielâ ovdedem, termâpargo, normâdem já sajenommâpalvâlus. Kielâpargeeh adelih ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštelleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. Säämi Kielâkäldee já kielâpargei palvâlusah láá mávsuttemeh.

Kielâpargeeh

Säämi Kielâkäldest láá puohnâssân oovce kielâparged vittâ sämikielân: maadâsämikielâst 2, juulevsämikielâst 2, tavesämikielâst 3, anarâškielâst 1 já nuorttâlâškielâst 1. Suomâ peln kielâpargeeh láá kuulmâs: ohtâ tavesämikielâst, ohtâ anarâškielâst já ohtâ nuorttâlâškielâst. Puoh pargei ohtâvuotâtiäđuh >>

Ive 2016 loopâ räi anarâškielâ pargee virge tipšov Miina Seurujärvi ja Neeta Jääskö, kuábáš-uv 50% pargoaaigijn. Suoi huolâttává anarâškielâ keevâtlii kielâpargoost.

Kielâpargein puáhtá kii peri kielâkevtteid koijâdiđ ravvuid já iše puohlágán kielâkoččâmušâid, táválumosávt maht miinii iättoo sämikielân teikkâ maht monnii sääni kalga sujâttiđ, teikkâ lii-uv monnii tooimân lemin jieijâs termâ. Lasseen kielâpargeeh meiddei valmâštelleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. Huámmáš, ete kielâpargein koijâdum kielâkoččâmušah maneh ovdâskulij kielâjuáhusân tiättun, já kielâjuávus puáhtá meiddei majeláhháá adeliđ toin jieijâs avžuuttâsâid jis tot lii taarbâšlâš.

Kielâjuáhuseh

Säämi Kielâkäldest láá vittâ sierâ kielâjuáhus, mai ovdâsvástádâssân lii meridiđ terminologiast, normâdmist já päikkinoomâin. Kielâjuáhuseh čokkâneh kulmii ivveest teikkâ táárbu mield. Puoh kielâjuáhusij jesâneh >>

Anarâškielâ kielâjuávus (15.4.2016 rääjist):

Eidusiih jesâneh: Anna Morottaja, Petter Morottaja já Marja-Liisa Olthuis

Värijesâneh: Tanja Kyrö, Saammâl Morottaja já Mervi Skopets

Kielâjuáhuseh adeleh avžuuttâsâid sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normâdmist, njuolgâdusâin já teermâin. Kielâjuáhuseh pyehtih pieijâđ meiddei eres kielâ ovdedeijee pargoid kielâpargeid porgâmnáál. Puávtáh luuhâđ anarâškielâ kielâjuáhus miäradâsâin mii blogist: Kielájuávus