Äigikyevdil koronavirus vaikuttâsâin

Koronavirus puáhtá vaiguttiđ toos, ete mon jotelávt Kela kieđâvuš tuu ucâmuš.

Miärádâs finnim puáhtá pišteđ kuhheeb ääigi ko táválávt. Tun puávtáh keččâđ Kela siijđoin, ete mon kuhháá tuu ucâmuš kieđâvuššâm suulân pištá (suomâkielân).

Äššigâspalvâlem

Jis tust láá koččâmušah Kela torjuin tâi palvâlusâin, te tun puávtáh uuccâđ tiäđu Kela siijđoin. Tun puávtáh meid suáittiđ Kelan.

Ele moonâ Kela toimâttâhân, jis tun puávtáh hoittáđ ääši viermist tâi puhelimist.

Äššigâspalvâlem ij pyevti huáputtiđ tuu ucâmuš kieđâvuššâm ige muštâliđ, ete kuás tuu toorjâmiärádâs puátá. Kela váldá tunjin ohtâvuođâ, jis tuu ucâmušâst váilu miinii.

Puhelinpalvâlus já suáittuääigi väridem

Tun puávtáh hoittáđ iänááš Kela-aašijd puhelimist. Puhelinpalvâlus lii ávus vuossaargâst vástuppiäiván tme 9–16. Puhelimist finnee palvâlem suomâkielân, ruotâkielâ já eŋgâlâskielân.

Tun puávtáh väridiđ ääigi puhelinpalvâlusân, jis tust láá ennuv koččâmušah (suomâkielân).

Jõs taarbšak tuʹlǩǩummuž, vääʹld õhttvuõđ Kelaaʹje. Tun puávtáh kyeđđiđ ohtâvuođâpivdem šleđgâpoostâ peht čujottâsân saame@kela.fi. Kääzzkâʹsttemäʹšštobddi vaʹrrai tuʹnne taarb mieʹldd jeällõččâmääiʹj da tuulk äʹššummuž vääras.

Ášástâllâm toimâttuvâst

Stuárráámus uási Kela toimâttuvâin láá ávus, mutâ uási palvâl tuš äigiväridem peht. Täärhist Kela siijđoin, ete kuás tuu palvâlemsaje lii ávus já kalga-uv ääigi väridiđ muuneeld (suomâkielân).

Jis tust lii pággu eelliđ Kela toimâttuvâst, te poosâ kieđâid já ele moonâ eres ulmui alda.
Ele moonâ toimâttâhân,

  • jis tust lii kuorsâttâh, čudâpoovčâs tâi eres leencu tavdâmeerhah
  • jis tun lah karanteenist
  • jis tun lah mađhâšâm olgoenâmijn
  • jis tun lah painâšum koronavirusân mudoi.

Torjui uuccâm já lahtoseh

Tun puávtáh uuccâđ torjuid Kela viermipalvâlusâst.

Viermipalvâlusân kalga čáládâttâđ. Tun tarbâšah paŋkkitubdâldâsâid tâi moobiilvisásmittem.
Tun puávtáh vuolgâttiđ viermipalvâlusâst meid lahtosijd. Lahtos puáhtá leđe puhelimáin valdum pyeri tääsi čuovâkove. Viermipalvâlusâst tun uáináh meid, jis miinii lahtosijd váilu tâi jis tun koolgah vuolgâttiđ lasetiäđu Kelan.

Jis tuu ucâmušâst váilu tiäđuid tâi jis tun koolgah porgâd maidnii, te mij väldip tunjin ohtâvuođâ. Mušte almottiđ viermipalvâlusâst tuu puhelinnummeer tâi šleđgâpostâčujottâs.
Jis tun jieh pyevti toohâđ ucâmuš viermipalvâlusâst, te tun puávtáh vuolgâttiđ ucâmušâid já lahtosijd Kelan poostâ peht.

Vuolgât ucâmušâid já lahtosijd čujottâsân

Kela
PL 10
00056 Kela

Tun puávtáh printtiđ uuccâmluámáttuvâid Kela viermisiijđoin.

Jis tust iä lah jieijâd piergâseh tâi internetohtâvuotâ, te suáiti Kela puhelinpalvâlusân.

Torjui maassâmpeerrâm

Koronavirus toovât maŋgâsáid ekonomâlijd vaigâdvuođâid. Jis tun lah sooppâm Kelain torjuu maassâdperâmist, mutâ jieh pyevti tääl mäksiđ torjuid maassâd, te vääldi ohtâvuođâ Kelan. Tun puávtáh finniđ laseääigi mäksimân 6 mánuppaje.

Elettemiše kalga kuittâg mäksiđ maassâd algâalgâlii äigitaavlu mield. Ton mäksimân ij pyevti finniđ laseääigi.

Luuvâ lase peerrâmkuávdáá siijđoin (suomâkielân).

Luámuttem já pargottesvuotâ

Jis tun páásáh pargottemmin, te almottât tállán pargottes pargo-occen pargo- já iäláttâstoimâttâhân adai PI-toimâttâhân (TE-toimisto). Almottât PI-toimâttâhân meid talle, jis tun lah luámuttum teikâ jis tun lah irâtteijee, kiäst ij lah tääl pargo.

Meid irâtteijeeh pyehtih uážžuđ Kelast pargomarkkântorjuu. Tun puávtáh uážžuđ torjuu, jis tun jieh poorgâ koronatile tiet jieijâd irâttâsâst teikâ tiänááh vuálá 1 089 e/mp. Taat nubástus lii vyeimist 30.4.2021 räi.

Luuvâ lase pargottesvuotâtorvost.

Almottât pargottemmin PI-toimâttuv siijđoin.

Koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu

Suomâ haldâttâs lii iävtuttâm ovdâskoodán laavâ, mon mield Kela mävsiškuáđáččij čohčuv 2020 uđđâ torjuu. Torjuu nommâ lii koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu.

Koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu lii uáivildum ulmuid já perruid, kiäin láá uccâ puáđuh. Koronaepidemia lii tovâttâm maŋgâsáid paijeelmiärálijd koloid. Koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu lii sajanmáksu tast.

Kela mieđeet epidemiasajanmáávsu automaatlávt. Te tom ij taarbâš uuccâđ.

Epidemiasajanmáksu lii 75 e/mp ulmuu kuáttá. Tast ij taarbâš mäksiđ viäru ige tot vaaigut áigápuátutoorjân tâi eres Kela torjuid.

Tun puávtáh finniđ epidemiasajanmáávsu, jis tun lah finnim Kelast vuáđuáigápuátutorjuu mottoom ääigi áigáduvâst 1.3.–31.7.2020. Toos lasseen sajanmáávsu finnim váátá, ete tun finniih vuáđuáigápuátutorjuu meid čohčuv 2020.

Kela máksá epidemiasajanmáávsu vuáđuáigápuátutorjuu mäksim čuávvoo mánuppaje. Jis tun finniih vuáđuáigápuátutorjuu porgemáánust, te Kela máksá tunjin epidemiasajanmáávsu čohčâmáánust. Jis tun jieh finnii monnii mánuppaje vuáđuáigápuátutorjuu, te tun jieh finnii meid čuávvoo mánuppaje epidemiasajanmáávsu.

Epidemiasajanmáávsu máksupeeivih láá 30.9., 16.10., 16.11. já 16.12.

Luuvâ lase koskâpuddâsii epidemiasajanmmáávsust (suomâkielân).

Njuámmootavdâpeiviruttâ

Kela puáhtá mäksiđ tunjin njuámmootavdâpeiviruuđâ, jis tuáhtár lii meridâm tuu teikâ tuu vuálá 16-ihásii päärni sierriimân tâi karanteenân. Njuámmootavdâpeiviruuđâ puáhtá kuittâg finniđ tuše talle, jis meddâloromist lii miärádâs, mon lii toohâm tuu kieldâ tâi pyecceetipšopirrâduv njuámmootaavdâin västideijee tuáhtár. Tun jieh pyevti finniđ miärádâs ovdâmerkkân jieijâd tiervâsvuođâsajattuvâst tâi pargotiervâsvuođâsajattuvâst.

Tun jieh pyevti finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ, jis tun lah pááccám pááikán tondiet, ete haldâttâs avžuut tom.

Tun jieh pyevti finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ meid ovdâmerkkân talle

  • jis tuu pargosaje tâi oppâmsaje lii meridâm tuu pááikán olgoeennâmmääđhi maŋa
  • jis tun lah pááccám pááikán tipšođ päärni, kiän peivikiäčču tâi škovlâ lii kiddâ.
  • jis tun poorgah káidusin já finniih päälhi táválávt
  • jis tun teikâ tuu päärnih kulâvetteđ riskâjuávkun já tij leppeđ tondiet karanteenist.

Lue lisää