Eres torjuuh iäláttuvuážžoi

Kela máksá iäláttuvuážžoi čuávuváid torjuid:

  • pärnialedem
  • iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu
  • iäláttuv uážžum tipšotorjuu
  • suátišiljolase já paijeelmiärálâš suátišiljolase
  • vuáđuáigápuátutoorjâ.

Täin torjuin iä peerâ viäru.

Pärnialedem

Jis tun lah iäláttuvâst já tuu pääihist áásá vuálá 16-ihásâš pärni, te tun puávtáh uuccâđ Kelast pärnialedem. Tom uážžu jieijâs já pelikyeimi paarnijn.

Pärnialedem lii suulân 22 e/mp päärni kuáttá. Tun uážuh pärnialedem meid talle, jis tuu páárnáš áásá eres saajeest, mut tun huolâttah suu áigápuáđust ucemustáá elettemtorjuu mere (167 e/mp).

Tun puávtáh uážžuđ pärnialedem, veikâ jieh finniiččii aalmugiäláttuv. Meid eres iäláttuvah pyehtih adeliđ vuoigâdvuođâ pärniaaleedmân.

Luuvâ lase pärnialedem ucâmist (suomâkielân).

Iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu

Tun puávtáh uážžuđ Kelast iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu, jis jieh pyevti uážžuđ almoos aassâmtorjuu. Iähtun lii, ete tuu puáđuh láá uceh já tun uážuh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttâhuážžoo aassâmtoorjui.

Kela puáhtá mäksiđ torjuu meid láiguadeleijei.

Tust ij kuittâggin lah vuoigâdvuotâ iäláttâhuážžoo aassâmtorjui, jis tun ovdâmerkkân uážuh peri maidnii čuávuváin:

  • uásipargonavcâttesvuotâiäláttâh
  • uásiäigi-iäláttâh
  • ij-tievâslâš toledum puárásijiäláttâh.

Tun puávtáh uuccâđ iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu

  • jis tun aasah ohtuu
  • jis tun aasah pelikuoimijn
  • jis iäráseh-uv viste ässeeh finnejeh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttâhuážžoo aassâmtorjui.

Jis kuohtuuh pelikyeimih uážžuv iäláttuv, suoi uuccâv ohtâsâš aassâmtorjuu. Toorjâ máksoo sunnui peellin. Eres tábáhtusâin seelvât tuu vuoigâdvuođâ almos aassâmtorjui.

Luuvâ lase iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu ucâmist (suomâkielân).

Iäláttuv uážžum tipšotorjuu

Jis tuu toimânahcâ lii hiäjusmâm puácuvuođâ tâi váádu tiet, te tun puávtáh uážžuđ Kelast tipšotorjuu. Toin sajanmáksojeh meid puácuvuođâst tâi váádust šoddâm koloh.

Iähtun tipšotorjuu uážžumân lii, ete tuu nahcâ huolâttiđ alnestâd lii hiäjusmâm ive pištee ääigi. Tot uáivild, ete tun tarbâšah iše tâi tipšo tuu piäiválijn tooimâin tâi tuu puácuvuođâst šaddeh eromâš koloh.

Tun jieh pyevti uážžuđ iäláttuv uážžum tipšotorjuu, jis tun uážuh uásipargonavcâttesvuotâiäláttuv, uásiäigi-iäláttuv tâi ij-tievâslii toledum puárásijiäláttuv. Jis tun uážuh taid, te tun puávtáh uuccâđ Kelast vádulijtorjuu.

Tipšotoorjâ máksoo sierâ meeri išetáárbu já koloi mield:

  • Vuáđutipšotoorjâ lii suulân 71 e/mp.
  • Aledum tipšotoorjâ suulân 155 e/mp.
  • Alemus tipšotoorjâ lii suulân 328 e/mp.

Kela máksá tipšotoorjân veteraanlase suulân 107 e/mp toid veteraanáid, kiäh uážžuh paijeelmiärálâš suátišiljolase já iäláttuv uážžoo aledum tâi alemus tipšotorjuu.

Puáđuh tâi omâdâh iä vaaikut tipšotorjuu uážžumân. Tipšotoorjâ mieđettuvvoo jo-uv tuáistáážân tâi meriááigán.

Luuvâ lase iäláttuv uážžoo tipšotorjuu ucâmist (suomâkielân).

Suátišiljolase já paijeelmiärálâš suátišiljolase

Kela máksá suátišiljolase almai tâi nisonân, kiäst lii miinii čuávuváin tubdâlduvâin:

  • suátišiljosuáldáttubdâldâh
  • suátišiljopalvâlemtubdâldâh
  • suátišiljotubdâldâh.

Tubdâlduvâid ij pyevti innig uuccâđ.

Suátišiljolase uážžuh meid ulmuuh, kiäin lii tuođâštus uásálistmist mijneraaijâmpargoid iivij 1945–1952. Suátišiljolase lii suulân 51 e/mp. Puáđuh tâi omâdâh iä vaaikut suátišiljolasan.

Kela máksá meid paijeelmiärálii suátišiljolase toid, kiäh uážžuh suátišiljolase já aalmugiäláttuv. Stuárráámus paijeelmiärálâš suátišiljolase lii suulân 257 e/mp.