Pargonavcâttesvuotâiäláttâh

Jis tun lah kuhes ääigi pyeccen, te tun uážuh táválávt vistig puácuvuotâpeiviruuđâ.

Ko tun lah uážžum puácuvuotâpeiviruuđâ 150 argâpeivid, te Kela vuolgât tunjin reeivâ, mast muštâleh vajoiditmist já iäláttuvâst. Tun puávtáh uážžuđ povdiittâs Kelan ráđádâllâđ tuu pargonaavcâ pyereedmist.

Pargonavcâttesvuotâiäláttuv tun uážuh táválávt eskân talle, ko lah uážžum puácuvuotâpeiviruuđa suulân ive.

Pargonavcâttesvuotâiäláttâh puáhtá leđe sehe pargoiäláttâh já aalmugiäláttâh. Tun puávtáh uuccâđ taid siämmáin ucâmuššáin já tuáhtártuođâštussáin.

Luuvâ lase pargonavcâttesvuotâiäláttuv ucâmist (suomâkielân).

Kii uážžu Kelast pargonavcâttesvuotâiäláttuv?

Tun puávtáh uážžuđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv, jis tun lah 16–64-ihásâš já tust lii puácuvuotâ tâi váddu, mii iästá tuu porgâmist.

Kuhes pargokarrieer porgâm já 60 ihheed tiävdám olmooš puáhtá uážžuđ iäláttuv älkkeb ko nuorab olmooš. Čalmettem tâi pisovávt lihâdemnavcâttem finnee ain pargonavcâttesvuotâiäláttuv, veikâ sun porgâččij. Iähtun lii, ete aalmugiäláttâhân vaikuttâm eres iäláttuvah iä moonâ paijeel aalmugiäláttuv puáturääji.

Ko tun tiävdáh 65 ihheed, te Kela muttá tuu pargonavcâttesvuotâiäláttuv puárásijiäláttâhhân.

Pargonavcâttesvuotâiäláttuv meeri lii siämmáš ko eres-uv aalmugiäláttuv.

Nuorâ uážžu vajoidittemruuđâ

Jis tun lah šoddâm pargonavcâtteemmin ovdil ko lah tiävdám 15 ihheed, te tun puávtáh uážžuđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv tállán, ko tun tiävdáh 16 ihheed. Táválávt pargonavcâttesvuotâiäláttuv ij kuittâg uážu ovdil 20 ive ave. Nuorah pyehtih uážžuđ áámmátlii vajoidittem já vajoidittemruuđâ.

Áámmátlii vajoidittem ulmen lii išediđ tuu peessâđ pargoelimân. Tunjin ráhtoo persovnlâš oppâm- já vajoidittemvuávám. Tot ráhtoo oovtâst huolâtteijein já äššitobdeiguin.

Iäláttuv saajeest tun uážuh talle nuorâ vajoidittemruuđâ. Tot lii ucemustáá 33,39 eurod peeivist. Ton lasseen puávtáh uážžuđ vádulijtorjuu.

Vajoidittemtoorjâ

Pargonavcâttesvuotâiäláttuv puáhtá uážžuđ meriáigásâžžân. Talle ton nommâ lii vajoidittemtoorjâ. Tot máksoo tipšo tâi vajoidittem ääigi.

Iähtun lii, ete tunjin lii rahtum vajoidittem- já tipšovuávám. Vajoidittemtoorjâ lii siämmáá styeres ko pargonavcâttesvuotâiäláttâh. Tot máksoo siämmái vuáđustâsâiguin.

Luuvâ lase vajoidittemtorjuu ucâmist (suomâkielân).

Porgâm pargonavcâttesvuotâiäláttuv ääigi

Veikâ tun liččih pargonavcâttesvuođâiäláttuvâst, tun puávtáh porgâđ mottoom verd. Jis tun poorgah, te almoot tast Kelan já tuu pargoiäláttâhlájádâsân.

Kela juátká iäláttuv mäksim, jis tuu tiänás lii enâmustáá suulân 835 e/mp.

Jis tun poorgah ohtânmaanoost já tiänás lii paijeel 835 e/mp, te tun puávtáh kyeđđiđ iäláttuv puudân enâmustáá 2 ive äigin. Taat uáivild tom, ete tunjin ij maksuu iäláttâh, mutâ tun jieh taarbâš uuccâđ tom uđđâsist, jis pargoh noheh 2 ive siste.

Jis tun kuáđáh iäláttuv puudân já tun lah ovdil uážžum iäláttuv uážžoo tipšotorjuu, te tun uážuh päälhi lasseen Kelast alemuu vádulijtorjuu suulân 421 e/mp. Tast iä moonâ viäruh.

Jis jooskah porgâmist, te almoot tast tállán Kelan. Kela álgá oppeet mäksiđ iäláttuv.