Peerâiäláttâh
Aldaomâháá jäämmim muttá perruu áigápuáđu. Peerâiäláttâh tuurvâst leeskâ já päärni áigápuáđu, ko pelikyeimi tâi päärni vanhim jáámá.
Peerâiäláttuvah láá leeskâiäláttâh já päärni-iäláttâh.
Kelast peerâiäláttuv uážžu
- vuálá 65-ihásâš leskâ
- vuálá 18-ihásâš pärni, kiän vanhim tâi huolâtteijee lii jáámmám.
Jis pärni álgá jotteeđ uápuid, te sun puáhtá uážžuđ peerâiäláttuv 21-ihásâžžân räi.
Kela mäksim peerâiäláttuv lasseen tun puávtáh uážžuđ peerâiäláttuv jáámmám omâháá pargoiäláttâhlájádâsâst. Tiäđuid tun uážuh pargoiäláttâhlájádâsâst tâi Iäláttâhtorvokuávdáást. Eennâmtuállein já irâtteijein láá jieijâs iäláttâhtáhádâsah.
Jis omâhâš lii aassâm tâi porgâm olgoenâmijn, peerâ puáhtá uážžuđ iäláttuv meid olgoenâmijn.
Jis omâhâš lii lamaš pargoelimist, te leskâ já pärni pyehtiv uážžuđ meid kerdisajanmáávsu juávkkujieggâtáhádâsâst. Lasetiäđuid uážuh tuu omâháá pargosaajeest.
Jis omâhâš lii jáámmám jotolâhpäärtist tâi täpitormeest, leskâ já pärni pyehtiv uážžuđ peerâiäláttuv meid täpitormetáhádâsâst. Lasetiäđuid tun uážuh táhádâsfinnoduvâst.
Eres peerâiäláttuvah já sajanmáávsuh pyehtih vaikuttiđ Kela mäksim iäláttuvváid já aassâmtorjui.
Máávsáh viäru peerâiäláttuvâin.
Leeskâiäláttâh
Kela máksá leeskâiäláttuv tuše vuálá 65-ihásii leeskân. Leeskâiäláttâhân kulá algâiäláttâh já máhđulâš jotkâiäláttâh. Jis tuu puáđuh láá uceh, te tun puávtáh uuccâđ meid aassâmtorjuu.
Tun puávtáh uážžuđ leeskâiäláttuv, jis tun lah lámáš naaijâm tuu pelikuoimijn. Ávuspelikyeimi ij pyevti uážžuđ leeskâiäláttuv, mutâ ohtsiih päärnih pyehtih uážžuđ päärni-iäláttuv.
Jis tunnust iä lamaš ohtsiih párnááh, te tun puávtáh uážžuđ leeskâiäláttuv tuše, jis
- Tun lah lamaš ucemustáá 50-ihásâš, ko tuu pelikyeimi jaamij.
- Tun lah naaijâm tuu pelikuoimijn vuálá 50-ihásâžžân, já tuu pelikyeimi lii lamaš vuálá 65-ihásâš.
- Tuoi leppee näimilittoost ucemustáá 5 ive.
Pelikyeimi jäämmim maŋa Kela máksá algâiäláttuv suulân 328 e/mp. Algâiäláttâh máksoo 6 mánuppaje.
Algâiäláttuv maŋa tun puávtáh uážžuđ jotkâiäláttuv. Tot šadda vuáđumeereest já tievâsmittemmeereest. Vuáđumeeri lii suulân 103 e/mp. Tun uážuh tom tuše, jis tust lii huolâttemnáál tuu teikâ tuu pelikyeimi vuálá 18-ihásâš pärni. Tievâsmittemmere uážžumân vaikutteh masa puoh tuu puáđuh. Oles tievâsmittemmeeri lii suulân 532 e/mp.
Iäláttuv meeri puáhtá leđe ucceeb, jis tuu pelikyeimi lii aassâm olgoenâmijn.
Luuvâ lase leeskâiäláttuv ucâmist (suomâkielân).
Jis tun naajah uđđâsist
Jis tun naajah uđđâsist ovdil ko tiävdáh 50 ihheed, te Kela jaska leeskâiäláttuv mäksim. Talle tun uážuh kuittâg ohtân mere, mii västid 3 ive iäláttuv. Iähtun lii, ete tun lah uážžum leeskâiäláttuv ucemustáá 1 ive ääigi.
Päärni-iäláttâh
Jis päärni vanhim jáámá, te Kela máksá páárnán päärni-iäláttuv. Vanhim lii tot olmooš, kii lii aassâm parnijn já huolâttâm sust. Vanhim puáhtá leđe enni, eeči tâi eres olmooš. Kela máksá páárnán
päärni-iäláttuv, tassaaš ko pärni tiävdá 18 ihheed. Jis pärni jotá uápuid váldutoimâlávt, te iäláttâh juátkoo 21-ihásâžžân räi.
Meid jáámmám vaanhim pargoiäláttâhlájádâs máksá päärni-iäláttuv.
Kela mäksim päärni-iäláttuv vuáđumeeri lii suulân 60 e/mb. Jis kuohtuuh vaanhimeh lává jáámmám, te pärni uážžu suulân 120 e/mp.
Vuálá 18-ihásâš pärni puáhtá toos laasseen uážžuđ tievâsmittemmere, moos vaikutteh suu finnim eres peerâiäláttuvah. Tievâsmittemmeeri lii enâmustáá suulân 91 e/mp.