Toorjâ vajoiditmân
Vajoiditmáin pyeredeh pargonaavcâ já toimânaavcâ, jis toh láá hiäjusmâm. Kela uárnee vajoidittem já tuárju tuu áigápuáđu vajoidittem ääigi. Kela lasseen vajoidittem uárnejeh ovdâmerkkân tiervâsvuođâkuávdááh já pyecceeviäsuh, pargoiäláttâslájádâsah já pargo- já iäláttâstoimâttuvah.
Tun puávtáh tiäđuštâllâđ tuáhtárist tâi Kelast, ete kiän ornim vajoidittem tun puávtáh uuccâđ.
Puávtáh meid koijâdiđ lase palvâlemnumerist 020 692 205 (suomâkielân).
Kela ornim vajoidittem lii
- áámmátlâš vajoidittem
- vajoidittem psykoterapia
- vajoidittem- já vuáháduvhárjuttâskuursah
- vättee tálhudemvajoidittem
- nevropsykologalâš vajoidittem.
Tun kaavnah Kela ornim vajoidittemkuursâid Kela siijđoin (suomâkielân).
Tun kaavnah vajoidittempalvâlusâi pyevtitteijeid Kela siijđoin (suomâkielân).
Áámmátlâš vajoidittem
Áámmátlâš vajoidittem lii uáivildum pargoahasáid, kiäin puácuvuođâ lii hiäjusmittám tâi lii vyerdimist, ete puáttee iivij ääigi hiäjusmit pargonaavcâ tâi oppâmnaavcâ.
Vajoidittem ulmen lii ovdediđ pargoost vaijeem tâi paargon maccâm. Vajoidittem puáhtá meid išediđ nuorâ peessâđ pargoelimân. Uássin áámmátlii vajoidittem puáhtá uážžuđ meid išeniävuid.
Nuorâ áámmátlâš vajoidittem
Nuorâ áámmátlâš vajoidittem lii uáivildum 16–29-ihásáid, kiäin ij lah oppâm- tâi pargosaje. Tom puáhtá uážžuđ meid, jis uápuh láá koskâldum tâi vaarâst koskâlduđ. Vajoidittem puáhtá uuccâđ tuáhtártuođâštusttáá.
Vajoidittee psykoterapia
Tun puávtáh uuccâđ Kelast vajoidittempsykoterapia, jis tust lii tuáhtár kavnâttem mielâtiervâsvuođâ hemâdâs, mii hettee tuu uápuid tâi porgâm. Iähtun lii meid, ete tun lah uážžum toos ääšimiäldásii tipšo ucemustáá 3 mánuppaje.
Toos lasseen tarbâšuvvoo psykiatrâ ciälkkámuš, mast agâstâlloo, ete mane tun tarbâšah terapia.
Vajoidittem- já vuáháduvhárjuttâskuursah
Kela uárnee vajoidittem- já vuáháduvhárjuttâskuursâid párnáid, nuoráid já rävisulmuid, kiäin lii puácuvuotâ teikkâ váddu. Kuursâin uážuh tiäđu puácuvuođâst, viärdásâštorjuu sehe torjuu argâtooimâin cevzimân.
Vättee tálhudemvajoidittem
Tun puávtáh uážžuđ vättee tálhudemvajoidittem, jis tun lah vuálá 65-ihásâš já tust láá puácuvuođâst tâi váádust šaddee merhâšittee vaigâdvuođah cevziđ aargâ tooimâin.
Nevropsykologâlâš vajoidittem
Nevropsykologâlâš vajoidittem lii uáivildum taaid ulmuid, kiäin lii ovdâmerkkân ADHD teikkâ ovdánemhemâdâs.
Maht tun peesah vajoiditmân?
Tun puávtáh uuccâđ vajoiditmân, jis tun anah, ete tuu pargonahcâ tâi toimânahcâ lii hiäjusmâm. Tun tarbâšah táválávt meid tuáhtár čäällim ciälkkámuš. Ciälkkámušâst eteh, ete mii puácuvuođâid tâi vááduid tust lii já mon vajoidittem tuáhtár toos avžut.
Ko tun lah finnim tuáhtárist ciälkkámuš, te tun puávtáh uuccâđ vajoidittem Kelast.
Vajoidittemruttâ
Vajoidittemruttâ tuurvâst tuu áigápuáđu vajoidittem ääigi. Tun puávtáh uážžuđ uásivajoidittemruuđâ taggaar peeivist, kuás tun uásálistáh Kela, pyecceiviäsu teikâ pargotiervâsvuotâhuolâttas tâi sosiaalpalvâlusai ornim vajoiditmân.
Vajoidittemruttâ meriduvvoo ihepuáđui mield, siämmáá vyevist ko puoccâmpeiviruttâ. Máávsáh vajoidittemruuđâst viäru.
Jis tuu pargopeivi lii uánidum tondiet, ete tun uásálistáh vajoiditmân, te puávtáh uážžuđ uásivajoidittemruuđâ.
Nuorâ vajoidittemruttâ
Nuorâ vajoidittemruttâ máksoo uápui tâi eres pargoelimân čyeccee vajoidittem ääigi. Tun puávtáh uážžuđ nuorâ vajoidittemruuđâ, jis lah 16–19-ihásâš já jis tun anah, ete tuu pargonahcâ tâi toimânahcâ lii hiäjusmâm puácuvuođâid tâi vááduid tiet.