Sämmilâš siärvádâhvuáháduvvâst iä lah ärbivuáválávt čovgâ suhâpelij mield juohhum pargoh teikâ árvuciäkkádâh. Sehe nisoneh, almaah já päärnih láá uásálistâm puásuituálust paaimândmân täsipiälásávt. Puásuituálusämmilâšsiärváduvâin suhâpeeliroolih algii sierâniđ táluaassâm mield. Majemuuh sämiperruuh värrejii Viestâr-Laapist pisovâš táluasâmân 1960-lovvoost joskâmáin pirrâihásâš kuátijotteem poccuiguin. Puásuituálust paimândem lâi vistig čokkânám almaid, mutâ moottorkielhâ já muávloo anon väldim mieldi ain eenâb säminisoneh láá meid álgám váldutoimâlâš puásuituállen. Veikâ eidusâš paimândempargo lii čokkânâm almaid, nisoneh láá uásálistâm já uásálisteh ain aktiivlávt puásuituálu jyehi-ivvááš tábáhtusáid já omâsteh meid poccuid. Puásuituálu haldâttâh- já toorjâvuáhádâh ij toovâ máhđulâžžân tom, ete maaŋgah siämmáá perrust hárjuttiččii áámmátlâš puásuituálu já maŋgii oovtâ puásuituállest láá ubâ perruu poccuuh paimândemnáál. 

Ärbivuáválâš sämmilâš siärvádâhrááhtus lii sijdâ, mii lii meid kočodum sämisijdân. Sijdâ lii táválávt hiäimuvuotân vuáđuduvvee ovtâstume, mii hárjut iäláttâsâid tiätu ärbivuáválâš suhâkuávluin. Sämmilijn láá lamaš siijdah kuálástem, pivdem já puásuituálu várás. Sijdâvuáhádâh lii lamaš ohtsâš jiešvuotâ puoh Suomâ kuulmâ sämikielâ- já kulttuurjuávkun.  Puásuituálust siijdah, moh kočodeh suomâkiellân tääl ”tokkakunta”, láá ain palgâsij siste puásuituálu hárjuttem ohtâduvah. 

Sämityeje hárjutmist iä lah meridum suhâpeeliroolih. Nisoneh tuáijojeh táválumosávt tekstiil- ađai  nk. timmâ tuojijd já almaah muorâ-, tähti-, čuárvi- já meetaaltuojijd adai nk. korrâ tuojijd, mutâ kietâtuojij hárjuttem ij stivree siärváduv árvumaailm peic jieškote-uv tuáijár tááiđuh já perustem čuosâttuvah. 

Sämmilâš siärvádâhvuáháduv vuáđu lii hiäimuvuotâvuáhádâh, mii tiättoo sämikielâ terminologiast já puásuisämmilijn suhâmerkkâvuáháduvvâst. Suomâst sarnum sämikielâin lii uáli tárkká, jieškote-uv ahepuolvâid sierrejeijee hiäimuvuotâterminologia. Terminologiast ij el. sierree vuossâmuid já nuubijd uárbim- já viljâpeelijd, tast lii kuittâg kuávlulâš variaatio. Hiäimuvuotâtuávádâh lii vijđásub ko maaŋgâin väldikulttuur aalmugijn. 

Suomâ sämmilijn lii vijđes hiäimuvuotâ- já ustevvuotâviärmádâh rasta väldikode raajijd. Suáđih, staatâi raajij kesimeh já naaijâmeh láá juáhám suuvâid maaŋgâ sierâ staatâ kuávlun. Nuubij staatâ kuávluin ässee huolhijd teividii ovdil tááláá ääigi masa tuše markkânijn já eres siärvuslâšlijn tilálâšvuođâin, tääl ohtâvuođâ toollâm lii älkkeeb. 

Aalmuglâšservitoimâ

Vuossâmuš Suomâ sämmilâš sämiservi, Samii Litto (Sámiid lihttu), vuáđudui Suomâst ive 1945. Servi lâi mieldi vuáđđudmin Sämimuseo Siijdâ oovdâstmannee, olgomuseo. Tot lâi sämmilij vaastâ syemmilij sämiaašijn perustum ulmui vuáđudem Laapi čuovviittâssiärván. Ive 1956 sämikonferenssist vuáđudui Tave-enâmij sämirääđi. Tot kočoduvvoo tääl noomáin sämirääđi, ko Ruošâ sämiseervih pottii mieldi oovtâstpaargon ive 1992.  

1900-lovo pelimudo maŋa aalmuglâštoimâ lasânij. Servitooimâ oinii vyehhin paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ sehe vuástálistiđ lädijduttemviggâmušâid.  Suomâst tuáimá tääl vuálá 30 sämiservid. Seervih tuáimih maaŋgâin sierâ sektorijn. Uási seervijn oovded tiätu kuávlu sämmilij, sämikielâ, sämmilij kulttuur teikâ sämi-iäláttâsâi sajattuv pyeredem.  Sämiseervij tooimâ ruttâdeh el. sämitige kulttuurmeriruuđâst. Sämitaaiđâreh láá vuáđudâm jieijâs staatâ raajijd rastâldittee seervijd:  čälleeh (Sámi Girječálliid Searvi 1979), taaiđâreh (Sámi Dáiddačehpiid Searvi 1979), musijkkáreh (Sámi Musihkkáriid Searvi 1982) já teatterrähteeh 

Lippupeeivih

6.2. Sämmilij aalmugpeivi. Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taažâ Truádimist vuosmuš sämičuákkim, moos lijjii čokkânâm sehe tave- já maadâsämmiliih. Talle jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin.

2.3. Suomâ sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 2.3.1996)

Máárjápeivi, mii lii sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. Puáhtá ávudiđ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield.

Jonsahpeivi. Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield.

9.8. OA algâaalmugij peivi

Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin.

15.8. Säämi liipu tuhhiittempeivi

18.8. Sämirääđi vuáđudempeivi; Sämirääđi vuáđudui virgálávt Sämmilij 2. konfereensâst 18.8.1956 Kárášjuuvâst.

26.8. Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 26.8.1993)

9.10. Taažâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 9.10.1989)

9.11. Säämi parlament vuáđudempeivi (Suomâst adelui asâttâs Säämi parlameentâst 9.11.1973)

15.11. Vuosmuu säämi riijkâpeivivalmaa, Isak Saba, šoddâmpeivi. Isak Saba šoodâi ive 1875 Vaarjâg Uunjaargâst, Taažâst.