Ohtā aalmug neelji enāmist PDF Tulosta

Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taa˛â Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin. Sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji eennâm, Suomâ, Ruotâ, Taa˛â já Ruošâ kuávluin. Sämipoolitlâš teesi mield ”sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâsvuođâ iä väldikudij rääjih uá˛u rikkođ”.

 

Sämmilij oohtânkulluuvâšvuotâ, mii rastaldit väldikudij raajijd, lii tááláá ääigi nanos já ovtâspargo viijđes. Ovtâspargo pargeeh virgálâš sämisiärváduvâi ovdâsteijeeh, Suomâst, Ruotâst já Taa˛âst tuáimee sämiparlameentah (sämitigge/ sámediggi/ sametinget), aalmuglâšseervih, jieškote-uv suorgijd ovdâsteijee taaidâ- já áámmátseervih já oppâlájádâsah-uv.

 

Sämiaašijd kyeskee ovtâspargo pargeeh meiddei riijkâi haldâttâsâi já páihálâš virgeomâhái tääsist. Merhâšitteemusah ohtsii argâpeeivi huksejeijeeh láá sämikielâlâš radio já TV, moi čuávvummáhđulâšvuođah láá internet mield vijđánâm jyehi sajan. Lasseen suhâruottâseh já ovtâskâs ulmui ohtâvuođah joteh luándulávt väldikudij raajij paijeel. Ohtsâš kielâ taha sämikuávlust ohtsii levânemkuávlu meiddei sämikielâlâš kirjálâšvuotân, muusikkân, elleekován já median sehe ohtsii toimâkuávlu sämikielâlâš teatterân já sierâlágán tábáhtussáid muusikfestivaalâin kirkkopeivijd.

 

Ohtsâš kiellân tuáimih sämikielâ stuárráámus kielâ tavesämikielâ já juulev-, maadâ- já nuorttâsämikielâ. Juulev- já maadâsämikielâ sárnuh Taa˛â já Ruotâ kuávluin. Nuorttâsämikielâ pelestis tuáimá čonâsin Suomâ já Ruošâ nuorttâsämmilij kooskâst. Tavesämikielâ kevttih ärbivuáválávt Suomâ, Ruotâ já Taa˛â kuávluin. Tááláá ääigi kielâ mätteeh láá meiddei Ruošâbeln.

 

Sämiaalmug mere árvušteleh lemin ohtsis 60.000-100.000 kooskâst. Taa˛âst láá áárvuld 40.000-60.000, Ruotâst 15.000-20.000, Suomâst 9300-10.000 já Ruošâst nyevt 2 000 sämmilⲲâd.

 

Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taa˛â Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin.

 

Käldeeh:

 

Veli-Pekka Lehtola: Saamelaiset – historia, yhteiskunta, taide.

Kustannus-Puntsi 1997: www.puntsi.fi

 

John Trygve Solbakk 2006 (ed.): The Sámi People – A Handbook.

Davvi Girji OS: www.davvi.no

 

www.galdu.org

www.calliidlagadus.org/leksikon

www.samer.se

 

Samisk Introkurs på Internet

The International Sámi Journal

Viimeksi päivitetty ( 26.08.2015 )
 
‹‹Takaisin