Sämmiliih láá Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ algâaalmug, mon tolebijn muddoin puáhtá ain-uv tuše arvâlâddâđ. Kielâs peeleest sämmiliih kuleh syemmilâš-ugrilâš kielâperrui. Tast peerusthánnáá, et sämmiliih láá kielâlâš hyelhih syemmiláid, láá sämmilij geeneetlâš árbáduvâst siäilum jiešnäälih, moh sierrejeh sämmilijd puohâin ránnjáaalmugijn. Nuuvtpa sämmilij algâpuáttim lii ain-uv iärvádâs, maid maaŋgâi tieđâsuorgij totkeeh viggeh čielgiđ.

Tutkâmuš ij lah vala puáhtám adeliđ sämmilij algâpuátimist täärhib kuvvim ko maid vuossâmuu sämikielâlâš proosakirje ive 1910 almostittám Johan Turi (1854-1936) čaalij. Turi kovvee kirjestis Muittalus samid birra (Muštâlus sämmilijn) vijđáht sämmilij ärbivuáválâš eellim. Kirje lii säämi kirjálâšvuođâ klassijkkár já tot lii jurgâlum maŋgáid maailm kieláid, meiddei suomâkielân. Turi kirje lii ain-uv šiev käldee sämikulttuurist.

Turi čáálá sämmilij algâpuátimist el. návt:

´Sämmilijn iä lah kuullâm, et sij liččii puáttám teehi kosten. Sämmilâš lii lamaš páihálâš ässee miätá Sämieennâm, já ko sämmilâš äiginis orostâlâi täin riddokuávluin, iä merâriddoost lamaš talle eres ässeeh. Tallaa ääigi lâi sämmilijn pyeri aassâđ já eelliđ. Já sämmilâš lii aassâm miätá ruátálâškuávlui-uv. Talle iä lamaš táluliih tain aldasijngin; sämmiliih iä ubâ tiättámgin et liččii lamaš eres-uv ulmuuh ko sij jiejah.´

Algâaalmugij maailmsiärvádâh

Sämmiliih láá ohtâ ucemusâin, mut ohtâ aktiivlumosijn aalmugijn maailm algâaalmugij juávhust. Algâaalmugeh láá jyehi nannaamist já toid kuleh ohtsis suullân 370 miljovn olmožid nyevt 70 riijkâst. Iänááš uási maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah.

Algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođah láá luptânâm 1980-lovo rääjist jieijâs kategorian aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâi pirrâduvâst. Merhâšitteemusah algâaalmugij vuoigâdvuođâid torvejeijee äššikirjeh láá ive 2007 Ovtâstum aalmugij (OA/UN) almosčuákkimist tuhhiittum julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin (United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples) já Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâ- já hiäimuaalmugijd kyeskee sopâmuš (ILO-convention no 169 concerning indigenous and tribal peoples in independent countries), mii tuhhiittui ILO almosčuákkimist ive 1989. Sopâmuš tuhhiittem merhâšij jorgálduv algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmist já tast lii lamaš stuorrâ merhâšume meiddei Tave-enâmij sämmiláid. Tave-enâmijn lii Taažâ ratifisistám sopâmuš. Suomâ já Ruotâ láá rahttâttâm sopâmuš ratifisistmân jo kuhháá.

ILO sopâmuš njunošjuurdân lii turviđ algâ- já hiäimuaalmugáid vuoigâdvuođâ jieijâs identiteet já eellimvyevi siäilutmân. Algâaalmugijd iä innig viigâ suddâdiđ válduaalmugân čuovviittâs noomâst, mon jurdui ILO ive 1957 tuhhiittum ovdebâš sopâmuš vala viigâi. Ive 1989 sopâmuš viggá ovdediđ algâaalmugij jiejâs kielâi já kulttuurij siäilum já adeliđ aalmugáid olssis eenâb vaikuttemvääldi jieijâs kyeskee aašijn.

Kiäh algâaalmugeh láá?

ILO sopâmuš (1989) miäruštâl et sopâmuš pirrâdâhân kuleh

a) toh jiečânâč enâmijn ässee hiäimuaalmugeh, moh spiekâsteh čielgâsávt eennâm eres aalmugjuávhuin sosiaallâš, kulttuurlâš já ekonomâlâš tile peeleest já moi sajattâh miärášuvá ollásávt tâi uásild sii jieijâs vuovij tâi ärbivuovij tâi sierânâslahâasâttâs mield; já

b) toh jiečânâč enâmijn ässee aalmugeh, moh nabdojeh algâässen, ko sij láá maajeeldpuátteeh aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá, já kiäh vuoigâdvuođâlâš sajattuvâst peerusthánnáá láá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonomâlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis.

Nuuvtpa algâaalmugist láá noonâ ruottâseh jieijâs ärbivuáválâš aassâmkuávloid, tot lii siäiluttâm jieijâs kulttuurlâš sierânâsšlaajâ, ij lah jieijâs riijkâst haldâšeijee sajattuvâst já tot tuálá jieijâs algâaalmugin.

Algâaalmugij jieijâs foorum OA-vuáháduvâst

Algâaalmugaašijd láá kieđâvuššâm OA-vuáháduvâst koskâpuddâsâš pargojuávhuin jo luuvijd iivijd. Ive 2000 algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi kieđâvuššâm várás vuáđudui pisovâš algâaalmugaašij foorum ´The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues/ PFII´. Ton vuossâmužžân saavâjođetteijen tooimâi Taažâ sämmilâš Ole Henrik Magga (kaskoo kooveest). Sämmiliih láá uásálistám aktiivlávt foorum tooimân ton aalgâ rääjist.

Algâaalmugaašij pisovâš foorum tuáimá OA ekonomia- já sosiaalrääđi (Economic and Social Council, ECOSOC) raavâadeleijee orgaanân. Foorum pargon lii luptiđ savâstâlmân algâaalmugij ekonomia- já sosiaallâš ovdánem, kulttuur, pirrâs, škovlim, tiervâsvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâid kyeskee aašijd já adeliđ tain avžuuttâsâid OA:n.

Lasseen ton pargon lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ algâaalmugij aašijn, pyevtittiđ taid kyeskee dokumeentâid/materiaal já jođettiđ algâaalmugijd kyeskee aašijd OA-vuáháduv kieđâvuššâmnáál.

OA:st lii meiddei sierânâs algâaalmugij tile já olmoošvuoigâdvuođâid čuávvoo sierânâsraportistee. Taam pargoost ive 2008 algâttâm James S. Anaya kolliistâlâi roovvâdmáánust 2008 meiddei Ruávinjaargâst, kost uárnejii el. Tave-enâmij sämiparlamiänttárij konferens já säämi aalmuglâšseervijd ovdâteijee Säämi konferens.

Kooveest: Sierânâsraportistee Anaya Ruávinjaargâst ohtsâškooveest Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Ollijn, Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Karijn já Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Ándde Bærijn.

Sämmilâš lahâalmai John B. Henriksen Kuovdâkiäinust väljejui čohčuv 2008 jođettiđ OA-vuáháduvâst tuáimee uđđâ algâaalmugij äššitobdeejuávhu (Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples). Äššitobdeejuávhust láá ohtsis vittâ jeessân, kiäh láá Taažâ lasseen Kongoost, Malesiast, Filippiinijn já Costa Ricast. Henriksen tuáimá meiddei sierânâsäššitobden algâaalmugij Gáldu-nommâsâš kuávdážist, mii lii Taažâ Kuovdâkiäinust (Resource Centre for the Rights of Indigenous Peoples). Gáldu päikkisiijđoin kávnoo ennuv tiätu maailm algâaalmugijn. Puávtáh keččâđ tobbeen meiddei maaŋgâid sämmilijn muštâleijee videoid.

Algâaalmug päikkieennâmlâš lahâaasâtmist

Suomâ lii tubdâstâm sämmilijd algâaalmugin vuossâmuu keerdi vuáđulaavâst ive 1995 já siskáldittám västideijee miärádâs ive 2000 vuáimánšoddâm uđđâ vuáđulaahân. Sämmilij sajattuvâst algâaalmugin asâttuvvoo meiddei laavâst Sämitiggeest (Laahâ sämitiggeest 1995, 1§). Vuáđulaavâ 17§ 3 moomeent mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 121§ 4 momentist asâttuvvoo sämmiláid sämikuávlust jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmist. Vuáđulaahân ive 1995 toohum nubástussáid kullen asâttui meiddei siämmáá ive, et sämmilij kulttuurjiešhaldâšem olášittee lii Sämitigge.

Taažâ vuáđulaahân lasettui ive 1988 nk. sämmilâšcekki (110a §), mon mield staatâ virgeomâháin lii kenigâsvuotâ orniđ tile tagarin, et säämi aalmugist lii máhđulâšvuotâ turviđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ohtsâškodde-eellim. Siämmáá ääigi valmâštâllui meiddei sämilaahâ (Sameloven/ Sámeláhka 1987), moin vuáđudui vaaljâigijn väljejum Sämitigge (Sámediggi/ Sametinget). Sämmilij sajattâh eennâm algâaalmugin nanodui ive 1990, kuás Taažâ ratifisistij Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâaalmugsopâmuš nr. 169. ILO-sopâmuš vátámâšah láá tastoo valdum vuotân meiddei sierânâslaavâin, el. máttááttâslaavâst já sämilaahân ive 1990 lohtum kielâjurgâlusâin já Sämitige pargoin el. máttááttâs já škovlimpolitiik suorgijn.

Ruotâst sämmiliih mainâšuvvojeh algâaalmugin távjá epivirgálâš äššikiirjijn, savâstâlmijn já riijkâ haldâttâs tieđettemtooimâin. Ruotâ riijkâpeeivih tubdâstii sämmilij sajattuv jieijâs eennâm algâaalmugin ive 1977, mut taam kyeskee njuolgâdus ij lah vala eennâm lahâaasâtmist.

Käldeeh:

Johan Turi: Vuossâmuš olgosadaldâh ´Muittalus samid birra´ 1910; Suomâkielân jurgâlum kirjen 1979 ´Kertomus saamelaisista´, WSOY, Porvoo 1979. Suomâkielân jurgâlâm Luobbâl Saammâl Saammâl/ Samuli Aikio.

The UN Permanent Forum on Indigenous Issues/ PFII  

www.samediggi.no

www.sametinget.se

www.samediggi.fi

www.regjeringen.no  

Linkkejä:

OVTÂSTUM AALMUGIJ JULGÁŠTUS ALGÂAALMUGIJ VUOIGÂDVUOĐÂIN:

 - suomâkielân

 - tavesämikielân

 - anarâškielân

 - nuorttâsämikielân

 - eŋgâlâskielân

 - tárukielân