| Säämi lippu |
|
|
|
Vuossâmu˛˛ân jieijâs liipu sämmiláid iävtuttij taaidâr Synnøve Persen, kote meiddei vuávái jieijâs lippuiävtuttâs. Persen kuulmâivnásâš liipu kiergânii kevttiđ el. Alta čäcivyeimiruustig já puáđu vuástálistem ohtâvuođâst 1970- já 1980-lovoi jorgalduvâst, mut tot ij pááccám kuhheebáigásâš kiävtun.
Suomâ, Ruotâ, Taa˛â já Ruošâ sämmilij ovtâspargoservi Sämirääđi (Sámiráddi/ Samerådet/ Saami council) meridij pieijâđ joton liipu vuávámkišto 1980-lovvoost. Vuáittám liipu vuávái Taa˛â sämmilâš Astrid Båhl. Suu vuávám liipust šliäđguh šelis ruopsâd, čuovjâd, fiskâd já ruánáá. Siämmáid iivnijd láá ärbivuáválávt kiävttám sämmilij aalmug- já aalmuglâšpihtâsist, máccuhist.
Lippu tuhhiittui sämmilij virgálâš symboolân sämmilij 13. tave-eennâmlâš konfereensâst Årest 15. porgemáánu 1986. Siämmást tuhhiittui meiddei nubbe aalmuglâš symbool: Sámi soga lávlla/ Säämi suuvâ laavlâ.
Sämmilijn láá tááláá ääigi 11 liputtempeivid, moh tuhhiittuvvojii ohtsâš säämi konfereensâst. Suomâ sisašijministeriö av˛ut säämi liputtempeivijd meiddei almolâš liputtem. Liiputmist kalga nuávdittiđ jieškote-uv väldikode laavâid. Ovtâskâs ulmust, siärváduvâst já irâttâsâst lii juhlemielâ, kunnijâttem tâi soro čäittimân lope liputtiđ Säämi lippuin eres-uv peeivij ko virgálâš liputtempeeivij.
Säämi lippupeeivih
6.2. Säämi aalmugpeivi Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taa˛â Truándimist vuossâmuš sämmilij čuákkim, kuus lijjii čokkânâm tave- já maadâsämmiliih. Čuákkim tuálloo sämmilij tave-eennâmlâš ovtâspargo algân.
2.3. Suomâ Sämitige vuáđudempeivi Suomâ Sämitigge/Sámediggi, vuáđudui jieijâs lavváin ive 1995. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 2.3.1996.
Máárjápeivi Sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. Máárjápeeivi äigimuddo kalenderist muttuustâl já peeivi puáhtá juhlođ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield.
Jonsahpeivi Almolâš juhlepeivi. Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield.
9.8. OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin.
15.8. Säämi liipu tuhhiittempeivi Säämi lippu tuhhiittui Säämi 13. konfereensâst 15.8.1986 Årest Ruotâst.
18.8. Sämirääđi vuáđudempeivi Sämirääđi vuáđudui virgálávt Säämi 2. tave-eennâmlâš konfereensâst 18.8.1956 Taa˛â Kárášjuuvâst.
26.8. Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi Ruotâ Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1992. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 26.8.1993.
9.10. Taa˛â Sämitige vuáđudempeivi Taa˛â Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1987. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 9.10.1989.
9.11. Säämi Parlament (Sámi Parlamenta) vuáđudempeivi Suomâst adelui asâttâs Säämi Parlameentâst 9.11.1973. Sámi Parlamenta/ Säämi Parlament lâi ive 1996 tooimâs algâttâm uđđâ ovdâsteijee orgaan, Sämitige, oovdâstjottee.
15.11. Vuossâmuu säämi riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp Issát) šoddâmpeivi Isak Saba šoodâi 15.11.1875 Uunjaargâst Vaarjâgist. Sun lâi Taa˛â Stuorrâtige jesânin kyehti paje (1906-1912) pargeipiäláduv ovdâsteijen.
Käldeeh:
Anders Fjellner (1795–1876)
Anders Fjellner šoodâi olgon Ruotâ Härjedalenist čohčâmáánu 18. peeivi 1795 sämmilâš perrui. Suu äijih jaamij ko Anders lâi vala páárnáš, mut huolhijdis iššijn sun poostij škovliidâttâđ já čođâlditij 1800-lovo aalgâbeln paapâoopâid Uppsala ollâopâttuvâst.
Fjellner tooimâi pappânvihkâm maŋa vistig jottee särnideijen Jukkasjäävrist já Kärisavonist. Muštâluvvoo, et sun lâi nuuvt ucce, et särnistoovlist-uv ferttij čuᲲuđ peeŋkâ alne. Pargoos lasseen Fjellner vuájui aalmuglâšromanttisâš jurdui vaikuttâsâst meiddei säämi aalmugärbivuáhán, tegu juáigusij, myytij, legendai já lavlui muušton merkkiimân. Sun jurgâlij jieijâs nuurrâm já kirjim sämikielâlâš teevstâid nuuvt, et iärásijn-uv ko sämikielâlijn lâi máhđulâšvuotâ uápásmuđ toid.
Fjellner muštâlij, et lâi kuullâm juáigustiivtâid jieškote-uv kuávluin Sämieennâm, maid lâi merkkim pajas. Maajeeldpuáttee suhâpuolváid pyeremustáá siäilum Biejjie-baernie–tihtâ lii stiijlâ, kukkoduv já siskáldâs peeleest nuuvt čeepiht čaallum, et ulmuuh iä osko lemin ton puttásávt njálmálâš aalmuglâšärbivyevi. Fjellner peegij lemin movtigis já tärhis kuldâleijee já čepis mainâsteijee. Taah ääših láá uásild vaikuttâm maaŋgâi sämikulttuur totkei uáivilân tast, et tihtâ lii ärbivuáválâš juáigustihtâ, mut meiddei kirječällee táiđučááitus.
Säämi liipu vuoiŋâ adeleijee Anders Fjellner tihtâ Piäiváá pärni lii myyttisâš sángártivtâstâh. Tast piäiváá pärni maađhâš jietânâsâi enâmân, ráhistuvá tobbeen jietânâs nieidân já loopâst náájá suin. Littoost čaddeh Piäiváá kaandah (Kállákaandah/ Gaalla-baernie), main sämmiliih láá vuálguliih.
Čuávvon láá vuossâmuuh veerstah Fjellner kuhes tivtâstuvâst, moh muštâleh Piäiváá kaandâ suáŋŋummääđhist jietânâsâi mailmân. Fjellner algâalgâlâš kielâ lâi maadâsämikielâ, mast tihtâ lii jurgâlum tavesämikielân (Harald Gaski), anarâškielân (Ilmari Mattus) já eŋgâlâskielân (Tr. John Weinstock).
Käldeeh:Harald Gaski 2003: Biejjien baernie/ Sámi Son of the Sun/ Beaivvi bárdni. Davvi Girji OS: www.davvi.no . Tihtâveerstah kirjeest láá almostittum Gaski já Davvi Girji luuvijn. Heroic Epic, Utopia and Prayer – the Son of the Sun, the Daughter of the Sun and the Sámi
Maadâsämikielân:
Biejjie-baernien såangoe Jeahnaj eatnamisnie
Badtsetji baernieh lin dovletje Vaenies niejth ålmide Daatema lij nyjsenæjjemes diedteme virreh sjoevelin aktese Ietnie lij guedtiemassem njammehtamme Gaalles baerniem laavkojamme bøypmedehteme Goh gaalla gierhkemassem tjiektji Sjiehtedimmeste nænnoes soenh Sjiehtedæjja leajhkeli mielem Gaalla-baerniej maadth-maadtoe.
Jiehtese lea jiehteme Saake lea beagkeme:
Dubpelen noerhtemes naestiem Luvleli biejjien jih asken Silpe gullie joeveh aaregh Aernie-gierkieh, aajeh-gierkieh Gullie giltie, silpe sjiltie Mearoe-gaejsieh guelmiedahkem giehtjieh Biejjieh, askh jih naestieh Guekieh giltieh mojjesisnie - - - - - - - -
Tavesämikielân:
Beaivvi bártni soagŋu jiehtanasaid máilmmis
Bođuid bártnit ledje dolin Nieiddat vátnásat olbmáide Dievdu lei nissonis deaddán Varaideaskka vuohčudan oktii Eadni lei njamahan guoddámis Gállá gándda lávgon ja biebman Go gállis gietkamis čievččai Sahkanahttistis nana suonaid Sahkkejeaddji mielaid leikii Gállábártniid máttarmáddui.
Nu leat mii gullan Sáhka lea beaggán:
Dobbelis davimus nástti Oarjjabeal beaivvi ja mánu Silba-golli juovat, bávttit Árrangeađggit ájageađggit Golli giilá, silba šiilá Mearas gáissát govaset gehččet Beaivvá˛at, mánut ja násttit Muođuineaset mojit čuvget - - - - - - - -
Anarâškielân:(jurgâlum Ilmari Mattus 2009)
Piäiváá pärni suáŋu jietânâsâi mailmist
Pođoi päärnih lijjii tovle Nieidah vääni almaid Almai lâi nisonis tiäddám Vorâidis vuáčudâm oohtân Enni lâi njomâttâm kyeddimis Kállá kaandâ lávgum já piemmâm Ko käälis kietkâmist čievčâi Šovâtteijeestis noonâ suonâid Šovâtteijee mielâid leškij Kállápaarnij maddârmaddui.
Nuvt lep mij kuullâm Saahâ lii piäggám:
Tobbeláá tavemuš täsni Uárjibeln piäiváš já máánu Silbâ-kolle juovah, päävtih Aarrânkeeđgih aajâriddoin Kolle kildá, silbâ šiälgu Meerâst kááisáh kuvijdis keččih Piäivááh, máánuh já tääsnih Muáđuinis mojeh čyevih - - - - - - - -
Eŋgâlâskielân:
The Son of the Sun´s Courting in the Land of the Giants
Few men were there before A lack of women for the men. The man hugged his woman Their blood they blended together. The mother suckled her offspring Washed and fed the child. The boy kicked in the cradle From his father got strong sinews From his mother gained good sense. Ancestor of the Sun´s sons.
That´s how we heard it So it is told:
Beyond the easternmost star To the west of moon and sun Are found fells of silver and gold Stones for hearth, stones for adornment. Gold sparkles, silver glimmers Sea mirrors the mountains´image. The suns, the moons and the stars Smile on the mountains´cheeks. - - - - - - - - |
|
| Viimeksi päivitetty ( 24.10.2013 ) |
Säämi lippu spiekâst čielgâsávt Tave-enâmij liipuin, main puohâin láá ristâkovoset. Säämi liipu ruopsis rieggee kovvee piäiváá já čuovjis rieggee máánu. Liipu kovearttâ puátá nuáidiruumbust já Ruotâ sämmilii Anders Fjellner (1795–1876) tiivtâst Biejjie-baernie ađai Piäiváápäärnih. Fjellner kovvee tivtâstis sämmilijd piäiváá nieidân já kandân.