Sämmilij vuoigâdvuođah lahâaasâtmist                       

Sämmilijn já sämitiggeest láá mainâšumeh maaŋgâ laavâst. Sämikulttuur, sämikielâ teikâ sämitigge láá mainâšum 122 sierâ laavâst já asâttâsâst. Sämitigge lii mainâšum 11 laavâst já asâttâsâst.

Suomâ vuáđulaahâ  

Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn aalgâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent uáivildem sämmilij kulttuurin já ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâssân tuálih puásuituálu, kuálástem, miäcástem (HE 248/1994 vp já PeVM 17/1994 vp) sehe sämitige mield meid nuurrâm já sämityeje. Sämikulttuurân loheh sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid já toi táálááš hárjuttem haamijd. Laavâ 121 § 4 moomeent mield sämmilijn lii sämikuávlust sii kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâtteh.  Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđulaavâ rievdâdmân páhudeh, ete njuolgâdusáin viggeh toos, ete puáttee lahâaasâtmist meridiččii sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee aašijn toimâorgaanijd, toimâväldiraajijd já pargoid sämihaldâttâhân, kieldâlii jiešhaldâttâhân já staatâ haldâttâhân. Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem ličij vuáimálâš já sämmiliih puávtâččii jiejah ovdediđ tom (HE248/1994). 

Vuáđulaavâ 22 § mield almos väldi kalga turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášum. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâi väldimist vuáđulaahân páhudeh, ete njuolgâdus ulâttiččij almos vääldi turvimkenigâsvuođâ aalmugijkoskâsâš sopâmušâin torvejum olmoošvuoigâdvuođáid.  Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi siskáldâs miärášuvá aalmugijkoskâsij kocceemorgaanij vuáháduvvâst. Haldâttâs oovdânpyehtimist mainâšeh eromâšávt aalmuglâš- já poolitlij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (KP-Sopâmuš) já Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš (HE 309/1993). 

Luándusuojâlemlaahâ

Ive 2011 uđâsmittum luándusuojâlemlaavâ  16 § mield sämikuávlu aalmuglâš- já luándumeecijn kalga turviđ sämmilij kulttuur paijeentoollâm já ovdedem iävtuid. Kuávlu vuáđutdijn kalga ton suojâlem eromâš uulmijd já aalmuglâšmeecist meid kuávlust jottei hiäđuid väldiđ ääšimiäldásávt vuotân. 

Luándusuojâlemlaavâ vuáđuld vuáđudem luándu- já aalmuglâšmeecih sämikuávlust:

Iänudâh

Pallas-Yllästuoddâr aalmuglâšmecci (uásild)

Malla luándumecci

Aanaar

Lemmee aalmuglâšmecci

Aanaar kieldâ já Säämi palgâs:

Urho Kekkos aalmuglâšmecci (uásild)

Ucjuuhâ:

Kiävu luándumecci

Meccikuávlulaahâ

Meccikuávlulaavâ 1 § mield meccikuávluid vuáđudeh kuávlui meccikuávluluándu siäiluttem tiet, sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turvim tiet sehe luándu maaŋgâpiälásâš kevttim já ton iävtui ovdedem tiet. 

Sämikuávlust láá čuávuvááh meccikuávluh:

Iänuduv kieldâ:

Kietâruotâs, Tarvantovääri já Pöyrisjäävri meccikuávluh sehe uásild Pulju meccikuávlu

Ucjuv já Aanaar kieldah:

Kaalduáivi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluh

Aanaar kieldâ:

Vääččir já Čaarmâuáivái meccikuávluh já uásild Pänituoddâr meccikuávlu. 

Ruukilaahâ

Uđâsmittum ruukilaahâ  šoodâi vuáimán ive 2011 syeinimáánust. Ruukilaavâ mield torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh Tukesist šoodâi ruukivirgeomâhâš, mii mieđeet ruukilaavâ miäldásijd luuvijd. Ruukilaahâ looppât sirdumääigi maŋa maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. Maašinlâš kollekuáivum hárjutteh Aanaar kieldâst já Säämi palgâs kuávlust Suáđigil kieldâst. 

Ruukilaavâ 1 § laavâst uáivildum tooimâ heiviitteh oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin torvejeh. Laavâ 38 § mield Tukes kalga oovtâstpargoost sämitiggijn já eres pelijguin čielgiđ sämikuávlun teikâ toos vaikutteijee malmâuuccâmlove, ruukilove teikâ kolletoidemlove miäldásâš tooimâst šaddee vaikuttâsâid sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe kuorâttâllâđ hááitui keeppidmân já estimân tárbulijd tooimâid. Talle kalga väldiđ vuotân: 

1) ucâmušâst uáivildum kuávlu alda vyeimist leijee västideijee luuvijd;

2) moos sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin tááhust tergâdijd kuávluid ucâmuš kuáská;

3) eres sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin hettee kuávlui kevttimhaamijd ucâmušâst uáivildum kuávluin já ton alda.

Laavâ 50 § mield love ij koolgâ mieđettiđ jis love miäldásâš toimâ ohtuu teikâ oovdâst eres västideijee luvijguin teikâ kuávlui eres kevttimhamijguin merhâšitteht hiäjusmitáččij sämikuávlust iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid teikâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur;

Vuáđulahâváljukodde lii keččâm ciälkkámušâstis (PeVL 32/2010 vp) haldâttâs oovdânpyehtim tááhust, mast čuávui ruukilaavâ asâttem (HE 273/2009 vp), ete koččâmušâst leijee ruukilaavâ 50 § njuolgâdusah tähideh vuáđulaavâ 17 § 3 momentist já OA aalmugjeessânvuoigâdvuođáid já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (SopS 7-8/1976, KP-sopâmuš) 27 artiklast torvejum sämmilij vuoigâdvuođâid kielân já kulttuurân (el. puásuituálun). Ain ovdâskulij váljukode mield ruukilaavâ 50 § meridum merhâšitteevuođâkriiteerijd tulkkojeh já heiviitteh vuáđuvuoigâdvuođâmietimielâlâš vuovvijn já väldimáin vuotân OA olmoošvuoigâdvuotkomitea KP-sopâmuš 27 artiklan kyeskee tulkkumvuáháduv.

Čäcilaahâ

Uđâsmittum čäcilaahâ  šoodâi vuáimán ive 2012. Laavâ 2 lovo 8 mield sämikuávlust leijee teikâ vaikuttâsâi peht toos ulâtteijee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ tienuuvt, ete tot ij uccáá stuárráb meerijn hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis. Haldâttâs oovdânpyehtimist čäcilaahân (HE 277/2009 vp) taam ceehi uásild páhudeh, ete proojeekt puáhtá motomijn tábáhtusâin leđe säämi kulttuurhäämi já návt iävtuttum hiäjusmittemkiäldu tááhust merhâšittee talle-uv, ko tot vaaikut ovdâmerkkân tuše oovtâ sämiperruu eellimtiilijd.

Čäcituáluproojeekt meerhâš ovdâmerkkân šalde, puáđu, čäcipoccee já kaabel huksim čácádâhân, čäcivyeimi ävkkin anneem, čácáduv heiviittâllâm sehe čääsi väldim. 

Laahâ Meccihaldâttâsâst

Meccihaldâttâs haaldâš sämikuávlu staatâ eennâm- já čäcikuávluid. Meccihaldâttâs haldâšem vyelni lii suulân 90 % sämikuávlu eennâm- já čäcivijđoduvvâst. Kuávlust s. 80 % lii eresnáál suojâlum jo-uv luándusuojâlemlaavâ teikâ meccikuávlulaavâ vuáđuld. 

Meccihaldâttâslaavâ § 4 mield luánduvaarij pištee hoittám já kevttim merhâšittee uássin Meccihaldâttâs kalga tuárvi väldiđ vuotân biologisâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ulmemiäldásâš lasettem já Meccihaldâttâs haldâšem luánduvaarij hoittám, kevttim já suojâlem kalga heiviittiđ oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid torvejeh.

Säämi kielâlaahâ

Sämikieláin uáivildeh säämi kielâlaavâst orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâ (3 §). Säämi kielâlaavâ ulmen lii turviđ sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. Laavâ heiviitteh sämikuávlu virgeomâháin já tain virgeomâháin, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá (2 §).  Laavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ ášástâldijn virgeomâhâin (4 §) sehe finniđ tulkkum- já jurgâlempalvâlusâid (4 loho). Sämitigge čuávu säämi kielâlaavâ olášum já ráhtá muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest (28 § já 29 §). 

Riehtiministeriö mieđeet torjuu el. sämikuávlu kieldáid, palgâsáid já servikuddijd säämi kielâlaavâ olášuttem várás (31 §). Summe lii viehâ kuhháá lamaš 120 000 eurod ivveest.

Kieldâráhtuslaahâ

Laavâ  mield kieldah, main láá vuálá 20 000 ässed, kalgeh selvâttiđ ovtâstum vâi pyehtih turviđ palvâlusâid. Laavâ 4 §  aasât kieldâjuávu muttem iävtuid. Laavâ mield talle ko muteh kieldâjuávu sämikuávlust, kalgeh väldiđ vuotân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kultuur sehe sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem. Laahâ kenigit kieldâid selvâttiđ ovtâstummáhđulâšvuođâid. Laavâ 4g §  mield selvâttemkuávlust puáhtá spiekâstiđ sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee vuoigâdvuođâi turvim tiet.

Oovtviärdásâšvuođâlaahâ

Eidu uđâsmittemnáál leijee oovtviärdásâšvuođâlaavâst iä kieđâvuš njuolgist sämmilij vuoigâdvuođâid. Laavâ ulmen lii ovdediđ já turviđ oovtviärdásâšvuođâ olášum. Laahâ kiäldá olgoštem el. etnisâš algâpuáttim já kielâ vuáđuld (6 §). Laavâ § 7 mield lavváin iä eesti tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii tuotâášálâš oovtviärdásâšvuođâ juksâm olgooštmist šaddee hááitui estimân teikâ keeppidmân (positiivlâš sierânâskohtâlem).  Laavâ 4 § mield virgeomâhááh kalgeh rähtiđ oovtviärdásâšvuođâvuávám etnisâš oovtviärdásâšvuođâ olášutmân. 

Peivitipšolaahâ 

Peivitipšolaahâ lii eidu uđâsmittemnáál arâšoddâdemlaahân. Peivitipšoaašijd láá sirdám máttááttâs- já kulttuurministeriö vuálásâžžân sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst. 

Peivitipšolaavâ 11 § 2 moomeent mield kieldâ kalga huolâttiđ tast, ete párnái peivitipšo puáhtá adeliđ párnáá eenikiellân leijee suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielân. Haldâttâs oovdânpyehtimist (HE 196/1981) tuálih párnáá ovdedem já oppâmmáhđulâšvuođâi vuáđuld eromâš tergâdin, ete párnái peivitipšo adeluvvoo párnáá jieijâs eenikielân.

Peivitipšoasâttâs mield párnái peivitipšo šoddâdemuulmijd kulá sämipárnái jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum oovtâstpargoost koččâmâšâst leijee kulttuur ovdâsteijeiguin.

Ucceeblohováldálâš já olgoštemlävdikodde lává páhudâm, ete sämikielâlij párnái peivitipšo ornim siähálâskielâjuávhust suomâkielâlâš párnáiguin joođeet älkkeht olgoštemkiäldu vástásâš tilán.

Lahâasâttem, mii stivree máttááttâs

Sämikielâ puáhtá tááláá njuolgâdusâi mield leđe vuáđumáttááttâs já luvâttuv máttááttâskielâ, eenikielâ já kirjálâšvuođâ aamnâs sehe rijjâtátulâš/valjimiävtulâš (=vieres kielâ) aamnâs. Eenikielâ máttááttâsân kulá lasseen suomâkielâ máttááttâs, mii meerhâš keevâtlávt eenikielâ oppâtiijmij jyehim sämi- já suomâkielâ koskân. Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâst eenikielâ já vieres kielâ iskos.

Vuáđumáttááttâslaavâ 10 § kenigit sämikuávlu kieldâid adeliđ sämikielâ mättee uáppei máttááttâs iänááš sämikielân. Laavâ 12 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Laavâ 15 § mield kieldah kalgeh tuhhiittiđ máttááttâsvuávám. Sämikielâlâš (nuuvtko meid suomâ- já ruotâkielâlâš) máttááttâs várás rähtih já tuhhiitteh jieijâs oppâvuávám. Staatârääđi tuhhiittem tijmejuáhuasâttâs  (8 § 4 mom) váátá lasseen, ete škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh, kalga valjimiävtulâš amnâsin leđe sämikielâ. 

Luvâttâhlaavâ 6 § mield máttááttâskiellân puáhtá leđe sämikielâ. Laavâ 8 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Máttááttâsvuávám tuhhiittem kulá luvâttâhlaavâ 11 § mield škovlim uárnejeijei. Máttááttâsvuávám kalga tuhhiittiđ sierâ el. sämikielâlâš máttááttâs várás.

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst láá turvim máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst (45 § 1 mom) eromâš ruttâdmáin, mii kuáská sämikuávlu kieldáid. Sämimáttááttâs sierânâs ruttâdemnjuolgâdus meerhâš keevâtlávt aldasáid 100 % staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs máttáátteijei pälkkikoloid.

Sämikuávlu ulguubeln adelum sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst iä lah sierâ njuolgâdusah máttááttâslaavâin. Vuáđumáttááttâslaavâ já luvâttâhlaavâ njuolgâdusah sämikielâst máttááttâskiellân já amnâsin láá máhđulâšvuođah, moh kyeskih prinsiiplávt ubâ enâmân. Keevâtlávt máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln lii kuittâg čáittám lemin vaigâd maaŋgâ suujâi tiet. Sämikielâ máttááttâs puáhtá orniđ máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâ (145 § 2 mom) já máttááttâsministeriö adelem asâttâs vuáđuld. Vyeimist leijee asâttâs  lii ivveest 2009. Ton mield (3 §) oppâlájádâsâin, main iä ornii vuáđumáttááttâslaavâ 12 §:st já luvâttâhlaavâ 8 §:st uáivildum eenikielâ máttááttâs sämikielâláid, romankielâláid já viereskielâláid uáppeid, škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ staatâtorjuu 2 máttááttâstiijmeest ohhoost jyehi rekinistmâslâš máttááttâsjuávhu peht, mii meerhâš sämikielâ uásild ucemustáá 2 uáppee juávhu. Njuolgâdus meerhâš keevâtlávt suulân 1/3 sämikuávlu kieldâi finnim tijmekuáhtásâš staatâtorjust.

Laavâst  säämi máttááttâskuávdáást  asâtteh oppâlájádâs pargoin. Máttááttâskuávdáá pargon lii laavâ 1 § mield lasettiđ eromâšávt sämiaalmug áámmátlâš máttu, orniđ sämikuávlu iäláttâseellim táárbuid västideijee škovlim já ovdediđ kuávlu pargolâšvuođâ sehe siäiluttiđ já ovdediđ sämikulttuur. Oppâlájádâs kielah láá suomâkielâ já sämikielâ (2 §). Škovlim puáhtá orniđ sämikuávlust já ton ulguubeln (4 § ).