Säämi haldâšemkuávluh Suomâst, Ruotâst já Taažâst láá lahâasâttâssáin miäruštâllum sierânâs haldâšemkuávluh, maid puáhtá nabdeđ meiddei sämikulttuur váimuskuávlun (keejâ kárttá). Tah kuávluh tuáimih maaŋgâi eromâšávt sämiaalmug kyeskee laavâi válduášálâš heiviittemkuávlun já tain lii merhâšume sämmilij kielâlâš, kulttuulâš já máttáátâslâš vuoigâdvuođâi olášumán.

Suomâ lahâaasâtmist

virgálâš sämikuávlu miäruštâllui jo 1970 -lovvoost. Sämitiigán laavâst asâttum jiešhaldâšem kuáská sämikuávlu, mii lii tááláá ääigi meid säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu. Tot uáivild tom, et sämmilij jieijâs kielân lohtâseijee vuoigâdvuođah, tegu vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâháin já ášástâldijn virgálâš orgaan čuákkimijn tâi vuoigâdvuotâ finniđ palvâlem sämikielân, lii vyeimist taam kuávlust vijđásubbon ko eres kuávlust Suomâst. Sämikuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâst ton taveuási (Vuáču siijdâ kuávlu ađai Säämi palgâs kuávlu).

Sämikuávlust ässee já tobbeen škoovlâ jottee párnáin já nuorâin láá meiddei pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ máttááttâs jieijâs kielâst já jieijâs kielân, ko sämikuávlu ulguubeln ässein. Sämikuávlu kieldah finnejeh sierânâs staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs orniimân. Lasseen vuáđumáttááttâslaahâ váátá, et sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppee máttááttâs adeluvvoo iänááš sämikielân.

Sämikuávlu kieldah finnejeh sämitige pehti ihásávt staatâtorjuu sämikielâlâš pyereestvaijeempalvâlusâi orniimân. Tágáreh láá eres lasseen párnái peivikiäčču- já puárásijpalvâlusah.

Ruotâst

sierânâs sämikielâ haldâšemkuávlust (sámegiela hálddašanguovlu/ förvaltningsområdet för samiska) asâttui vuossâmuu keerdi ive 1999. Sämikielâ finnij talle asâttum uđđâ laavâ mieldi virgálâš sajatuv ive 2000 aalgâ rääjist. Siämmáá ääigi nk. säämi kielâlavváin (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) asâttui meiddei laahâ Suomâkielâ já meän kieli kevttimist virgeomâháin já tuámustovlijn. Laavâi asâttem ulmen lâi el. nanodiđ aalmuglâš ucceeblovoi já toi kielâi sajattuv já toohâđ máhđulâžžân tom, että Ruotâ puovtij ratifisistiđ Euroop rääđi 1990-lovvoost vuáimán puáttám kyehti ucceeblohosopâmuš.

Sämikielâ haldâttâskuávlun kullii vistig Kiärun (Giron/ Kiruna), Vääččir (Váhčir/ Gällivare), Juhâmohe (Johkamohkki/ Jokkmokk) já Arjeplog (Árjjatluovvi) kieldah. Uđđâivemáánust 2010 poođij vuáimán uđđâ laahâ aalmuglijn ucceeblovvoin já ucceeblovokielâin. Uđđâ laahâ poođij ucceeblovokielâlaavâi sajan, moh lijjii ovdeláá vyeimist. Sämikielâ haldâttâskuávlun lahtojii toos jo ovdeláá kuullâm neelji kieldâ lasseen Arvidsjävri (Árvesjávri/Arvidsjaur), Bergin, Härjedalen, Lycksele (Likšu), Malå (Málat), Sorsele (Suorsil), Storuman, Strömsund, Ume (Ubmi), Vilhelmina (Vualčere), Åre, Älvdalen, Östersund (Stáre) já Krokom kieldah. Laavâ mield lii sämikielâ máhđulâš kevttiđ tai kieldâi kuávlu haldâšemviergeomâháin já tuámustovlijn. Lasseen laahâ kenigit haldâšemkuávlu kieldâid orniđ sämikielâlâš ovdâmáttááttâs já puárásij huolâttâs tom halijdeijeid.

Ive 2009 poođij Ruotâst vuáimán meid uđđâ almolâš kielâlaahâ. Laahâ naanoot ruotâkielâ sajattuv eennâm váldukiellân. Laavâ mield lii virgeomâháin kenigâsvuotâ suojâliđ já ovdediđ meid sämikielâ, eres ucceeblovokielâid já seevvimkielâ. Laahâ tiäddud meid, et puohâin, kiäh kuleh aalmuglii ucceeblohon, kalga leđe máhđulâšvuotâ oppâđ, ovdediđ já kevttiđ ucceeblovokielâ.

Taažâst

sämikielâ haldâšemkuávlust (sámi hálddašanguovlu/ forvaltningsområdet for samisk språk) asâttui ive 1990. Sämikielâ kyeskee njuolgâdusah lahtojii jo ovdeláá asâttum sämilaahân já toh pottii vuáimán ive 1992 aalgâst. Nuuvtpa sämikielâ haldâšemkuávlu lii vuosâsajasávt sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu. Toos pottii aalgâ rääjist kuullâđ čuávvoo Finnmark já Tromsa lääni kieldah: Kárášjuuhâ (Kárášjohka/ Karasjok), Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Uunjargâ (Unjárga/ Nesseby), Porsaŋg (Porsáŋgu/ Porsanger), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Kaivuonâ (Gáivuotna/ Kåfjord). Tah kieldâh láá ärbivuáválávt tavesämikielâ kuávluh.

Ive 2006 aalgâst sämikielâ haldâšemkuávlu vijđánij Tivtâsvuonâ (Divttasvuotna) kieldân, mii lii juulevsämikielâ kuávdáš. Ive 2008 toos seervâi meiddei Snåsa (Snåasa), mon puáhtá toollâđ ohtân maadâsämikielâ ärbivuáválijn kuávluin. Ive 2010 haldâttâskuávlun seervâi Lavangen (Loabát) kieldâ.

Sämikielâ haldâšemkuávlu lii sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu meiddi Taažâst. ´Säämi kielâlaahâ´ torvee vuoigâdvuođâ sämikielâ kevttimân virgeomâháin, riehtilájádâsâin já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Lasseen njuolgâdusah kyeskih kirholijd palvâlusâid já máttááttâs. Puoh haldâšemkuávlust tuáimee škoovlah nuávditteh säämi máttááttâsvuávám (Sámi oahppoplána), mii lii paldâlâs aalmuglâš (taažâ) máttááttâsvuáváámân. Puohâin haldâšemkuávlui škoovlâ jottee uáppest lii vuoigâdvuotâ finniđ sehe sämikielâ et sämikielâlâš máttááttâs. Eres kuávluin Taažâst vuoigâdvuođah láá eenâb räijejum.