Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust. Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi keežild molsom aassâmsaajees, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttám teehi kosten."

Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilij lasseen meid eres-uv sämmilijn, tave- já nuorttâsämmilijn, veikkâ sij iänááš identifististeh-uv jieijâs sämmiláid. Jieijâs juávhu meerhah láá aainâs-uv kielâ, aassâmkuávlu, suhâtiäđulâšvuotâ já káárvuh.

Kielâ

Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid, veikkâ sijjân lii masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ. Jiejah sij kevttih sääni ´kielâ´ almottiđ suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid: anarâškielâ, aanaarkielâ.

Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi-uv iberdem váátá hárjuttâllâm. Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin ij lah máhđulâš. Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin.

Aalmug já kielâsárnooh

Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše motomeh čyeđeh. Tááláá ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300. Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269. Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân anarâškielâ, lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb.

Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš: mättee já aktiivliih ulmuuh láá uccáá. Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár, máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, taaidâr, kielâtotkee, párnáitipšoo, nuorâipargee jna.

Máttááttâs vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein. Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá.

Škovlim

Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân ive 1976. Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás ive 1986. Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000. Tááláá ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvâst. Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist. Säämi máttááttâskuávdáš, mii lii nube tääsi oppâlájádâs, uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst. Ollâopâttâhmáttááttâsâst lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid, já jotkâoopâid. Lasseen anarâškielâ kuursah uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân.

Kooveest anarâšah Heli Huovinen ja Heikki Nikula. Heli tooimâi säminuorâi taaidâtábáhtus jođetteijen já musijkkár Heikki Nikula tábáhtus tuámárin. Taaidâtábáhtus uárnejui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kuovâmáánust 2012. 

Kirjálâšvuotâ

Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed. Ohtâ majemustáámainâšum kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume (The International Board on Books for Young People).

Anarâškielâ servi

Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Seervi virgálâš kielâ lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin.

Anarâškielâ seervi vuáđudem anarâškielâ Kielâpiervâl algâttij tooimâs 1997. Ton uáivilin lii vuáháduttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid anarâškielâ. Kielâpiervâl jottáám párnááh láá taan räi suullân 50. Kielâpiervâltooimâ áánsust puovtij Aanaar vyelitääsist algâttiđ máttááttâs anarâškielân.

Anarâškielâ servi lii almostittám aalgâ rääjist Anarâš-loostâ, mii ruttâvänivuođâ keežild puáhtá almostuđ tuše kulmii ivveest. Lostâ viggá älkkeht luvâttettee kielâ já mielâkiddiivâš aartâi iššijn luptiđ mielâkiddiivâšvuođâ anarâškielâ kevttimân. Uási loostâ numerijn almostuvá kalenterân.

Anarâškielân aalgij 2007 almostuđ meiddei uđâslostâ Kierâš, mii almostuvá ohtii ohhoost sehe šleđgâlâš häämist et pävirversion.

Sajattâh lahâaasâtmist já haldâttuvâst

Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ. Tágáreh láá Säämi kielâlaahâ (2004) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást.

Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh.

Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh eres sämikielâiguin.

Euroop rääđi ministerkomitea avžuuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst, et Suomâ "riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ".

Kielâ siäilu

Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii lappumuhke vyelni. Anarâšah láá kuittâg uážžum kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ já kielâ iäláskiđ. Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ. Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám, et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur siäilumist lii sist alnestis. Kielâ siäilu, ko tot kiävttoo.

Tekstâ: Matti Morottaja

Koveh: Ilmari Mattus

Liiŋkah:

Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet aanaarsämmiliih

Anarâškielâ servi

Uđđâsist Šoddâm  

Anarâšâi káárvuh