Sämikielah

Ko lii saahâ Sämikielâst ij uáivilduu tuše oovtâ kielâ. Sämikielâhäämih láá ohtsis love, main oovce sárnoo ain-uv Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin. Sämikielah kuleh uralilâš kielâjuávhu syemmilâš-ugrilâš suárgán já toh láá nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi aldemuuh hyelkkikielah. Nuorttâmeerâsyemmilâš kielâin stuárráámusah láá suomâkielâ já eestikielâ. Sämikielah pelestis juáhhojeh uárji- já nuorttâsämikieláid. Uárjisämikielah láá maadâ-, ume-, pittáám-, juulev- sehe tavesämikielâ já nuorttâsämikielah láá aanaar-, nuorttâ-, äkkil-, kildin- já tarjesämikielâ.

Sämikielah hämmejeh pááihui suommânrááiđu, ađai motomeh ránnjákielâi sárnooh pyehtih iberdiđ nubijdis. Táválávt kuittâg kielâi koskâsiih rääjih láá čielgâseh, ige nube sämikielâ sárnoo ibbeerd nube kielâ opâttâlhánnáá tom. Kielâi koskâsâš iberdem láá išedâm toi koskâsiih ohtâvuođah já kevttim siämmáin kuávluin. Káártán merkkejum kielâi koskâsiih rääjih čujotteh kielâi ärbivuáválijd kevttimkuávloid.

Sämikielâ sárnoo ulmui meereest iä lah tärkkilis tiäđuh. Sämikielâi sajattâh lii lamaš kuhháá hiäju já tom lii puáhtám almottiđ jieggâčällei eenikielânis (Suomâst) iäskán vuossâmuu säämi kielâlaavâ vuáimán puáttim maŋa ive 1992. Sämikielâ sárnooh láá tááláá ääigi masa puoh kyevti- tâi joba kuulmâkielâliih, ige aalmugkirjijd pyevti almottiđ eenikielân ko oovtâ kielâ. Jurdemist lii, et sämikielâi sárnoi meeri ličij ubânâssân 30.000-50.000 kooskâst.

Suomâst sárnojeh kulmâ sämikielâ

Puohâin sämikielâsárnoin suullân 75-90% sárnuh tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ (dávvisámegiella). Tot lii Tave-enâmijn enâmustáá kevttum já meid Suomâ stuárráámus sämikielâ. Ton árbivuáváliih sárnumkuávluh Suomâst láá Ucjuuhâ, Aanaar, Iänudâh já Suáđigil taveuási. Iänááš uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. Suomâst, Taažâst já Ruotâst kuhháá pištám lädijduttempaje maŋa aalgij tavesämikielâ iäláskem jo 1960- já 1970-lovvoin já tááláá ääigi kielâ kulloo já uáinoo miätá sämikuávlu.

Tavesämikielâ ohtâlâš tave-eennâmlâš ortografia ađai čäällimvyehi tuhhiittui ive 1978. Ton rääjist tavesämikielâlâš kirjálâšvuotâ lii almostittum eenâb ko ovdebijn ihečuođijn ohtsis já tot lii juksâm ovdiist vijđásubboid lohheepirrâduvâid.

Kyehti eres Suomâst sarnum sämikielâ láá aanaar- já nuorttâsämikielâ (sää´mkiõll). Taid kuohtuid sárnuh eenikielânis suullân 300 olmožid.

Aanaarsämikielâ ađai anarâškielâ

Aanaarsämikielâliih láá Suomâst áinoo sämmilâšjuávkku, mii lii ärbivuáválávt aassâm tuše oovtâ staatâ kuávlust. Inarinsämikielâ tile lâi uáli heeitug vala 20 ihheed tassaaš. Aktiivlâš Anarâškielâ seervi já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemhaavâi puátusin kielâ lii finnim uđđâ sárnoid já iäláskittemhaavah juátkojeh ubâ ääigi. Aanaarsämikielâ iäláskittem lii pyevtittâm puátusijd.

Aanaarsämikielâ riehtâčäällimvyehi, ortografia, tuhhiittui ive 1992. Aanaar markkânist ive 1997 algâttâm anarâškielâ kielâpiervâl juátká tooimâs kieldâlâš pieivikiäččusaijeen, mon Aanaar kieldâ hááhá uástupalvâlussân Anarâškielâ seervist. Anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs algâttui 2000 -lovo aalgâst. Majemui iivij Aanaar markkânist škoovlâs algâttâm anarâškielâlâš uáppei juávkku lii lamaš stuárráb ko tavesämikielâlâš uáppei juávkku. Anarâškielâ iäláskittemtoimâ juátkoo havváin, mast el. škuávlejuvvojeh uđđâ anarâškielâtáiđusiih máttáátteijeeh. Haavâ joođeet ive 2007 aanaarsämikielâst (áinoo já vuossâmuš mailmist) tuáhtárân nágáttâllâm Marja-Liisa Olthuis.

Nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ

Nuorttâsämikielâ ärbivuáválâš kuávlu olá Taažâ Njiävđámist (Neiden) Ruošâ Piäcámân já Toollâmjuuvâ Sáámán. Kuávlu lii tááláá ääigi kuulmâ väldikode raajij luádudem. Suomâbeln nuorttâsämmilij aassâmkuávdááh láá Čevetjäävri, Njellim já Kiđđâjäävri siijdah. Nuorttâsämikielâ sárnooh láá árvuštâllum lemin ovdil maailmsoođij motomeh tuhátteh. Tááláá ääigi nuorttâsämikielâ eenikielânis sárnooh nabdojeh lemin suullân 300. Suáđih cyevkkejii buorttâlâšâi ärbivuáválâš sijdâaassâm, sosiaallâš- já suhâráhtusijd já siämmást hiäjusmittii meid kielâ sajattuv.

Meid nuorttâsämikielâ lii iäláskittum maaŋgânáál. Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâlkeččâlâddâm algâttui Čevetjäävrist ive 1993. Toimâ jotkui ive 1997 rääjist kieldâ já tastoo sämitige EU-haavâi vievâst. Kielâpiervâltoimâ potkânij 2000-lovvoost já algâttui kieldâlâš peivitipšon uđđâsist čohčuv 2008 Avelist. Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo vuáđuškoovlâst já tot lii uccâ uáppeejuávkun máttááttâskielân.

Yle Sámi radio vuolgât ohjelmid puohâin kulmáin Suomâ sämikielân. Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš vuolgâttâsâi uási lii kuittâg čuuvtij ucceeb ko tavesämikielâlâš vuolgâttâsâi uási.