Säämi tyeji

sami duodji mearka.gif

Säämi tyeje madduuh láá jieŋâlâsâst historjást. Tiiŋgâi maalih já hervimstiijhlah vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš koolgâi mättiđ rähtiđ. Nijbečeepij, šnikkárij, kuárroi tâi kođđei áámmátkodde ij lamaš.

Tááláá ääigi säämi tyeji lii távjá taaidâtyeji já tast lii šoddâm maŋgâsáid iäláttâs tâi iäláttâs uási. Muččâdávt, hervejum niijbeh, nääpih (pccuu paččeemkukse), kuuvseh já čilbâliteh láá maŋgâsáid čiŋŋâtiiŋgah, maid iä raskii kevttiđ nuuvt tegu toi vuáđumaalih láá kevttum ihetuháttij ääigi. Säämi taaidâreh rähtih ubâ ääigi uđđâ maalijd, čiiŋâid, káárvuid já anotiiŋgâid, main heiviitteh ärbivuáválij materiaalâi, hämi- já hervimvuovijd.

Säämi anotiŋgâ lii vuáđulumosávt funktionaallâš, keevâtlâš tárboid rahtum. Liijká tot kalga meid nevttiđ čaalman muččâdin já leđe vuovâs kietân. Jottee eellimvyevi já čovgâ luándukoskâvuođâ keežild tušes tâi tárbuttis topârik ij ärbivuáválávt rahtum. Stuorrâ uási materiaalâin láá uážžum já uážžuh ain-uv jieijâs aassâmkuávlu luándust. Tyeje mätteeh láá oppâm ávhástâllâđ ovdâmerkkân poccuu já muorâ masa puohâi osijguin. Suávist-uv tohhejeh tuojijd muorâamnâs lasseen meid párkku, pessi já viäddáh.

Tyeji juáhhoo táválávt timmâ já korrâ materiaaláid. Nisoneh láá táválávt porgâm timmâ tuojijguin, moid lohhojeh poccuučeevđi, kuđâlmij já tekstiilij amnâstem. Almaah oppeet láá hammim tiiŋgâid korrâ täävtist, čuárvist, muorâst já metallist. Säämi tuáján lii tijpâlâš, et materiaalâi hammiimist tehálub lii lamaš materiaalâi jiešvuođáid vuáhádume. Ovdâmerkkân päähist rahtum kuuvseh já eres anoliteh láá kuovzum päähi jieijâs šoddâmsáigui mield.

Säämi tyeje puárásumos ärbivyevi ovdâsteh čuárvi-, tähti-, muorâ- já nähkityejeh. Taneáárpu rähtim, päddiponnoom já tekstiilpargo sämmiliih láá oppâm uásild eres aalmugijn. Maaŋgah materiaaleh, moh láá puáttám viehâ maŋŋeed ulguupiälái kävppikoskâvuođâi vaikuttâsâst, láá kuittâg nobdum lemin ärbivuáváliih, nuuvt uáppáh ovdâmerkkân läđđee, silkke já silbâ säämi tyejeest láá. Nube tááhust ovdâmerkkâm silbâtiiŋgâin säämi kulttuur siäilut ain-uv tagarijd puáris nuorttâ- já koskâeurooplijd ärbivuovijd, moh láá vuolgâsojijnis jo kuhháá tassaaš lappum. Silbâ kiävttoo puáhháá čiiŋâin já šoljoin, mut meiddei juuhâmliitijn, suormâsijn, peljičiiŋâin já cimccâhpaadijn.

Tähti- já čuárvipargoi materiaalân kiävttojeh poccuu čuárvi já täävtih, eres taavtij uásih, sehe kuusâ já soorvâ čuárvih. Täävtist já čuárvist ráhtojeh pastemeh, njuškomeh, laavhâ kääibih, náluskuápuh, nijbetoppiittuvah – tááláá ääigi meid čiiŋah. Lasseen hiärváás čuárvivuájuttâsah kiävttojeh maaŋgâin muorâtiiŋgâin, tegu kuuvsijn, naapijn, vyeijim- já mätkisoobijn, puttâlijn já kijssáin (čukke). Säämi ornamentiik lii valjaamus já muččâdumos muddoost eidu čuárvi- já tähtituojijn. Hervâkovoseh skuážurduvvojeh táválávt nijbekeijijn já ivnejuvvojeh leibiostoin tâi kuunáin.

Säämi hammim pelestis lii pyeremuu muddoost muorâst rahtum anotiiŋgâin tegu kuuvsijn, naapijn, puttâlijn já čiŋŋâtiiŋgâin. Toh ráhtojeh suáhipaahijn tâi poijuu veedâpaahijn. Muorâst ráhtojeh meid saveheh, rievah, kárbáh, kerriseh já kiijsáh (čukke).

Poccuu kamâsijn já kállunaahkijn kuárrojeh lieggâ sovskammuuh já kistuuh täälvi várás. Vyesi čeevđist kuárrojeh eres lasseen kapereh já rävis poccuu čeevđist peeskah. Navalittem, ostoliemâst kieđâvuššâm, neskim já timedem maŋa finnee timedum ostočeevđi, mii kočoduvvoo šišnen. Šišne lii nanos já muččâd, já tast kuárrojeh ovdâmerkkân laavhah, sältti- já kähviseehah, kammuuh, luáváttuvah já tááláá ääigi meid kietâpuhelinskuápuh.

Säämi tyejeest láá Tave-enâmijn jieijâs ornijdumeh, moh tipšoh eres lasseen vyebdim- já čáitálmâstooimâ. Suomâbeln tuáimee Sámi duodji-servi uárnee čáitálmâsâid já ravvim sehe joođeet puigâ säämi tuojijd vyebdimnáál. Seervist láá puuvdah Aanaar markkânist já iänuduv Hettaast. Seervi ovdedij Anarist ive 1975 vuáđudum Sápmelaš Duoddjárat ry, mon uáivilin lâi aitârdiđ aalmug tyejiäärbi. Säämi tyeje tubdâldâhhân lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš Sámi Duodji-merkkâ, mii lii táhádâs, puigâ säämi tyejeest.