Kooveest Petra Biret Magga já Anna Näkkäläjärvi tolâmin párnái muusikpargopáájá.  

Petra Biret Magga parga sämitiggeest párnáikulttuurpargo. Koijâdijm Petraast sämmilâšpárnái kulttuurist:  

1. Sämitiggeest lii joođoost párnáikulttuurkuávdáš-proojeekt. Maid tot parga? 

Säämi párnáikulttuurkuávdáš ij lah fyysilâš raje ige rakânâs, pic toimâ mii viggá fattiđ sämikuávlust nuuvt maŋgâ párnáá já nuorâ ko máhđulâš. Čuásáttâhjuávkkun láá vuálá 18-ihásiih párnááh já nuorah já iänááš toimâ sundášuvá škovláid, peivikiäijoid já kielâpiervâláid. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii ovdediđ säämi párnáikulttuur, lasettiđ párnái já nuorâi tubdâmuš jiejâs kulttuur kuáttá sierâlágán tooimâi já pargopáájái pehti.  

2. Mii lii Tijdâlamppu? 

Tijdâlamppu ađai Taikalamppu lii väldikodálâš párnáikulttuurkuávdái viärmádâh. Máttááttâsministeriö väljee jesânijd (kulttuurkuávdááh) Tijdâlamppu-pajan ucâmušâi vuáđuld. Puátteš Tijdâlamppu-paje šadda leđe viiđâihásâš (ii. 2009-2013) já säämi párnáikulttuurkuávdáš lii mieldi Laapi párnáikulttuurviärmáduv ohtsii ucâmušâst.  

3. Lah jođetteijen meid Unna Junná- párnái TV-ohjelmijn. Maggaar pargo tot lii? 

Unna Junná lii sämikielâlâš párnái ohjelm mon rähtim lii tehálâš párnái sämikielâ tuárjum tááhust. Unna Junná addel jiejâs spesiaalsteppâl eres ohjelmij juávhust. Pargoost kalga mušteđ ubâ ääigi čuásáttâhjuávhu já sii jurdâččemmaailm já kulttuurtuávváá. Pargo tuárju muu váldupargo ko čuásáttâhjuávkku lii siämmáš, vyehi fattiđ sämmilâšpárnáid lii tuše nubbe.  

4. Moh láá tuu pargokielah párnáikulttuurkuávdáš-haavâst já Unna Junnáást? 

Sämikielâlijd párnáid fáttee tuše sämikielân! Kielâ ovdán tuše tom kuldâlmáin já kevttimáin.  

5. Mii lii pyeremus já tehálumos párnáikulttuurpargoost? 

Pargo addel máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid pirrâ sämikuávlu. Raajijkoskâsiih oovtâstpargokovoseh vijđedeh párnái já nuorâi maailmkove já oohtânkuulluuvâšvuođâ tobdo. Koskâmääđhih láá kuheh mut pyereeb lii jotteeđ ovdâskulij ko pisottâllâđ sajestis. Pyeremus lii tot, et ulmuuh movtijdeh já halijdeh leđe mieldi párnái já nuorâi kulttuur tuárjumist já tooimâi pyevtitmist. Ideaallumos ličij tot, et toimâ šodâččij mottoom muudon oinuumettumin já návt párnáikulttuur pajaničij jieijâs áárvun já kulâččij jo puohâi tuáimei rutiináid.  

6. Maht sämmilâšpárnái kulttuur iärrán syemmilâšpárnái kulttuurist?

Sämmilâšpárnáid peerâ lii ubâ suuhâ. Sämmilâšpárnáid máttááttuvvoo eenâb luándun kullum jo pärnivuođâ rääjist. Sämmilâšpáárnáš lii árvuštâllâmnavcâlâs já áávus oppâđ jieš, porgâđ kieđâidiskuin. Sämmilâšpárnáá kulttuurân kulá nanosávt suuhâ, kielâlâš- já kulttuurlâš piirâs. Täin ääšijn sämmilâšpáárnáš huksee sämmilâš identiteettâs.  

7. Mii lii Skuáppu?

Skuápun lii čuákkejum párnáid uáivildum materiaal sämikielâlii kirjálâšvuođâ- já muusikpyevtittâsâst. Materiaal kávnoo puohâin Suomâst sarnum sämikielân. Skuápun kuovlâlmáin puávtáh kavnâđ meid suoppâin já ravvuid, maht suopânjáin njuárustuvvoo. Skuáppu kávnoo tavekuávlu kirjeráájuin já tot puáhtá toimâd kihtâleijen oppâtiijmijn tâi helppiđ vaanhimijd kavnâđ ohtân jo maŋgâ párnáid uáivildum mielâkiddiivâš kihtâlâs tâi kirje.  

8. Mii jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee lii sämmilâšpárnáid fálusist? Televisiost, radiost, kiirjijn, aavisijn, neetist?  

Tv:st lii sämikielâlâš párnáiohjelm Unna Junná, sämiradiost puáhtá kuldâliđ Binna Bánna- párnái ohjelm já párnái kirjálâšvuotâ lii lasanâm puáhâin sämikielâin. Taat lii positiivlâš! Sämmilâšpárnáid iä lah ennustkin almostum loostah tavesämikielâlii Aku Anka (Vulle Vuojaš) maŋa. Muu mielâst Vulle Vuojaš kolgâččij uđđâsist ”iällááttiđ jieggáid”. Tot motivistá luuhâđ máttááttâlmist aaibâs puohâin kielâin. Nuoráid almostuvá tavesämikielâlâš nuorâilostâ Š-bláddi. Lostâ lii taanáigásâš já tuálá siste nuoráid lohtâseijee äigikyevdilijd fáádáid. Muu tiäđu mield neetist ij lah vala sämmilâšpárnáid falâldâh meendugin ennuv.  

Kooveest kamuvsyeinivierâ puunnjâm já kuovlâlem valmâš vierân. Kamuvsuoinijn finnee lieggâ, koške já njaalgâhajâsijd ´suhháid´ kammuu siisâ.  

9. Maht táálái sämmilâšpárnái eellim, maailm já sierah spiekâsteh ááhui já äijihij pärnivuođâ maailmist? 

Ááhui já äijihij maailm lâi vátávub. Mudoi-uv tot suhâpuolvâ lâi sitkásub já nanosub šlaajâ. Puurgah já puolâšeh iä lah sierâid häittidâm já pargoid-uv sii uásálistii tegu liččii sierâdâm. Párnáin lâi eenâb mielâkuvviittâs sierâdiđ ko mihheen valmâšijd ij lamaš ige maiden uđđâgin puáhtám käibidiđ ovdâmerkkân sierâi háárán. Jieijâs mielâkuvviittâs já aašij čokkiistâllâmtáiđu lâi párnáin-uv čuuvtij riggásub ko tááláá ääigi. Ááhuh já äijiheh lijjii mieldi jyehi argâpeeivi elimist já ubâ suuhâ uásálistij párnái šoddâdmân. Nuuvtpa hyelhih šoddii uápisin já siärvuslâšvuođâ lâi kyeddee vyeimi. Tááláš maailm lii váduhub já mašinistum. Tááláá ääigi páárnážân máttááttuvvojeh tovlááh sierah, ko toh iä lah velttidhánnáá uáppáh sijjân. Sämmilâšpárnááh láá maaŋgâkulttuurliih, sij äässih meiddei kaavpugijn já tobbeen sämikulttuurân šoddâm ij lah jiešmeidlist čielgâs. Talle Unna Juná-uv merhâšume stuáru.  

10. Magarijd tiervuođâid vuolgâttiččih párnái kulttuuraašijn merideijee rävisulmuid? 

Kuldâliđ nuorâid, adeliđ sijjân vaikuttemmáhđulâšvuođâ! Muštevetteđhân toimâđ nuuvt, et sämmilâšpárnái-uv kielâliih já kulttuurliih vuoidâdvuođah olášuveh. Párnáid já nuoráid mielâsijd vuáttámušâid já puuđâldmijd tuárjoo tooimâ, te meddâlvarrimgin ij lah nuuvt oskottettee puátteevuođâst!

Liiŋkah:

Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh

YLE Sámi radio (keejâ Unna Junná ja Binna bánna)

SVT Sápmi - párnái TV

NRK Sámi radio - párnái

TV Nuorttâsämmilâš nuorâi jieijâs blogi täst