Mun lam 19-ihásâš Iisko-Jouni Hetta ađai Iisko já aasâm Vuáčust (2008) PDF Tulosta

Áámmát peeleest lam pajeolmooš. Syeinimáánust 2008 moonnim suátiviehân Avelân, já tobbeen peessâm maŋa puáttee ive uđđâivemáánu aalgâst juáđhám puásuipargoid.

iisko-jouni_hetta_01.jpg

Lam jottáám vuáđuškoovlâ já tast maŋa oppim oppâsopâmuššáin pajeolmožin Säämi máttááttâskuávdáást. Máttáátteijen lâi iäččám, já teoriaohhoid juuttim Aanaar Tuáivunjaargâst. Tobbeen peesâi uápásmuđ eres nuorâ pajeulmuid, kiäh lijjii meid vuálgus sämikuávlust.

 

Muu eenikielâ lii suomâkielâ, mut máátám meiddei sämikielâ. Luuhim tom vuáđuškoovlâst oovce ihheed, koskâmiärálávt kyevtist neelji tiijmán ohhoost. Škoovlâst oppim kielâ ennuv: kuullum sämikielâ iberdâm pyereest já táárbu mield pastam sämikielân sárnuđ-uv. Tast lii ävkki, ko jotá sämikuávlust. Aainâs Kietâruottâsist šadda jotteeđ mottoomverd huolhij lunne puásuipargoid uápásmuumin, já Kärigâsnjaargâst lam lamaš puásuireŋgân.

 

Sämmilâšvuotâ ij muu eellim eromâšávt ”rievdâd”. Sämimááccuh lii tiäđust-uv áinoo rievtis piivtâs juuhlán ko juuhlán, ege tane vissâ maŋeláágin taarbâš lädimááccuh eromâšávt smiettâđ. Šiev meccikáárvuh ton sajan láá tiäđust-uv sovskammuuh, peeskah, njuppâheh, luukah já kamâspidoh. Já pyeremuuh suháh sovskammuid láá olmâ kamuvsyeinih – pisoh jyelgih koškesin já liegâsin.

 

Pajeolmožin lam halijdâm ain. Vuáđuškoovlâ maŋa iä eres ámátteh iällám ubâ mielâstkin. Mist tääbbin Säämi palgâsist láá vyehâ pyereh puátteevuođâ uáinuseh-uv. Mii nuorah lep mottoomverd puátimin puásuipargoid fáárun, já kuátumeh-uv láá viehâ šiev oornigist. Poccuid puáhtá toollâđ luándukuátumijn pirrâ ive, veikkâ mottoomverd toh kale tuállojeh päikkikaardijn-uv. Lasseen ohtâ uápis peerâ piämmá poccuidis miäcán. Piäđuh mist láá viehâ ennuv, aainâs kuobžah, já toh puátih táválávt Ruošâ kuávlust. liijká almolávt juurdâštijn puátteevuođâ uáinuseh láá čuovâdeh.

 

iisko-jouni_hetta_02.jpgPuásuipargoin lam lamaš mieldi jo aaibâs pärnivuođâ rääjist. Mist láá albumist koveh, main mun lam ive ahasâžžân eeji mield moottorkiälhá sáátust kyedditenâmist. Vuossâmuu vuássáá lam vittádâm 6-ihásâžžân. Vittádem koolgâi hárjuttâllâđ čuuvtij appelsin kooráid já pessipittáid. Tááláá ääigi lam mieldi masa jyehi pargoost, iänááš kale čokkimpargoin sehe tälviv pygálusâin, keessiv vyesimiärkkumijn já syeinimáánust nijtto- já suáhilostâkiästupargoin. Lasseen láá vala aaiđij tiivoodmeh já eres ucebeh pargoh, já kiđđâtäälvi ferttee eelliđ meeccist poccuid keččâmin tärkkilávt. Syeini-porgemáánu lii puásuipargoi tááhust táválávt sijvub äigi, et talle páácá äigi ovdâmerkkân kyelipiivdon. Kiđđuv must lii vyehin uásálistiđ njuárustemkištoid, moh uárnejuvvojeh pusuikištoi ohtâvuotân, veikkâ tááláá ääigi tot lii-uv pááccám ucâbân.

Viimeksi päivitetty ( 30.07.2012 )
 
‹‹Takaisin