já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst. Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne. Lam 25 ihásâš.

Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst, mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur. Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen. Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu.org-nettisiijđoi peivideijen. Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008: talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân, lijjim Säämi juávhu Chef de Mission.

Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi. Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâžžân toovâi munjin máhđulâžžân iberdiđ jo talle, et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist. Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist, keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist.

Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ. Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn. Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun. Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid, oovtâ aalmug, veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar.

Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp. Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar. Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál.

Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb. Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš. Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš. Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust. Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš – jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn.

Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ. Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ. Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin. Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi. Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh. Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd,te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ!

Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast. Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš. Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ. Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân. Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee. Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee