– Säämi parlamentaarlâš rääđi lii čovgim oovtâstpargoos šoŋŋâdâhpoolitlijn koččâmâšâin, muštâlij Näkkäläjärvi. – Säämi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia valmâtâllâm lii algâttum já parlamentaarlâš rääđi stivrâ iävtut rääđi čuákkimân strategiast meridem. Kööbenhaammân šoŋŋâdâhráđádâlmijn ij šoddâm čannee sopâmuš luáštukeeppijdmijn já äšši sirdâšuvá Meksiko puáttee juovlâmáánu šoŋŋâdâhčuákkimân. Kööbenhamânist lijjii ovdâstum puoh kulmâ sämitige.

Sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv ovdedem

Tave-eennâmlâš sämisopâmuš olášutmân sihtejeijee ráđádâlmijn já toi aalgâtmist meriduvvoo puáttee sämipresideentâi já -ministerij ohtsii čuákkimist vyesimáánust. Sämitige stivrâ lii moonnâm čoovčâ rääjist ráđádâllâm jieijâs ráđádâllâmsajattuv pyereedmist. – Stivrâ meridij vyelgiđ fáárrun jotkâráđádâlmáid uássin staatâ delegaatio já uážui robdâiävtuid, moi mield sopâmuš ij ratifisistuu Suomâst, jis sämitigge ij tom tuhhit, muštâlij Näkkäläjärvi.

– Sämitiigán torvejuvvojeh äššitobdeeresursseh sopâmuš olášuttempargoost já máhđulâšvuođah almottiđ uáivilijdis já oovdânpyehtiđ ohtsijd uáinuid kuulmâ eennâm sämitigij kooskâ, muštâlij Näkkäläjärvi. – Säämi parlamentaarlâš rääđi stivrâ lii meridâm, et sopâmuš jotkâráđádâlmijn suáppoo oovtâst ráđádâllâmuáinuin. – Mij lep sooppâm meiddei, et puohâi kuulmâ sämitige kyeskee aašijn ráđádâlloo parlamentaarlâš rääđist ovdil miärádâstoohâm.

Näkkäläjärvi muštâlij meiddei aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem lemin ain-uv staatârääđi äššilistoost. – Äšši lii riehtiminister adelem tiäđui mield uáiviminister Vanhas ovdâsvástádâsâst. Sämitige stivrâ lii vaattâm ääši jotelis ovdedem já ráđádâlmeh čoovdâministerij já uáiviminister kooskâ láá toollum, mut äšši ij lah vala ovdánâm. – Ääši ovdánem lii ollásávt uáiviministerist kiddâ, kavnâttij Näkkäläjärvi.

Oovtâstpargo puásui- já biodiversiteetaašijn

Näkkäläjärvi muštâlij, et sämitigge uárnee kiđđuv ohtsii čuákkim sämikuávlu palgâsij puásuišedijguin. Äššilistoost lii eromâšávt stuárráámusâi puásuilovoi meridem.

Näkkäläjärvi joođeet biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem Suomâst valmâštellee pargojuávhu. Pargo lii Näkkäläjärvi mield ovdánâm pyereest. – Ääši valmâštellee pargojuávkku šadda kuullâđ vala jieškote-uv sämi-iäláttâsjuávhui ovdâsteijeid já kolliistâl sämikuávlust. Ääši valmâštâlmân láá uásálistám maaŋgah sämitige luáttámušulmuuh. – Sämitige puoh lävdikodeh láá adelâm jieijâs uáinu artikla olášutmist. Sämitigge lii uuccâm ruttâdem aalmugijkoskâsâš pargopáájá orniimân artikla 8(j) olášutmist, mut ruttâdem ij lah vala visásmâm, muštâlij Näkkäläjärvi.

Sämikielâ iäláskittemohjelm

Näkkäläjärvi mield lii Sämitigge tuđâvâš tast, et staatârääđi lii olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâstis sonâsâm sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmân. – Vuáđulahâváljukodde, olgoašijváljukodde já ubâ ovdâskodde láá huáputtâm ohjelm algâttem. Sämitigge lii toohâm ohjelm aalgâtmist alguu já mij lep huáputtâm ääši valmâštâllâm maaŋgâin peleväldimijn, muštâlij Näkkäläjärvi. – Majemustáá mij lep kiäsám riehtiministerin, kote lii-uv vuolgâttâm ääšist čáállus máttááttâsministeriön.