Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ vááijuvlâš Suomâst PDF Tulosta
– Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij olášuu, ko sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst 15.4. uárnejum konfereensâst.

 

Sämmiláid lii torvejum Suomâ vuáđulaavâst algâaalmugsajattâh, vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân sehe kulttuurjiešhaldâšem sämikuávlust. Sämikielâ syeijee säämi kielâlaahâ já sämitige pargoin asâttuvvoo jieijâs lavváin. – Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij kuittâg olášuu, ko sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst 15.4. uárnejum konfereensâst.

 

Suomâ ij lah ratifisistám sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nanodeijee sopâmuš, ovdâmerkkân ILO 169-sopâmuš, ige olášittám OA tievâsčuákkim 2007 tuhhiittem algâaalmugij vuoigâdvuođâid kyeskee julgáštâs já Unesco immateriaallâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš. – Suomâ ij lah meiddei luhostum ollásávt tevdiđ jo ratifisistum sopâmušâi kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá, páhudij Näkkäläjärvi.

 

Näkkäläjärvi páhudij savâstis OA algâaalmugraportistee James Anayan olmoošvuoigâdvuođâraportistmân kullee konfereensâst meiddei váduhin tom, et Suomâ ij tuubdâst sämmilijd aalmugin mut algâaalmugin. – Suomâ ij tuhhit sämmilijd aalmugin já rikko táágu pehti tiäđulávt OA aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš 1 artikla, páhudij Näkkäläjärvi. – Suomâ staatâ uáinu kovvee vaidâlittee nationaallâš ärbivyevi, mast juurdân lii ohtâ aalmug oovtâ väldikoddeest.

 

Näkkäläjärvi oonij sämmilij jiešhaldâšem reesuursâvááijuvvuođâ rááhtušlâš olgooštmân já iästun jiešhaldâšem olášuumán. – Sämitige vyelligis reesuurstääsi iästá pehtilávt sämmilij aktiivlâš sajattuv ovdedem já jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdánem. – Sämitige válduášáliih toimâmhäämih láá ráđádâlmeh, ciälkkámušah já alguuh. Sämmilij tááláš jiešmeridemvuoigâdvuotâ rájášuvá ohtsii uáivil oovdânpyehtimân já sämmilij ohtsii oovdâstmân sämitige pehti, páhudij Näkkäläjärvi.

 

laila susanne, lemet ja j 
anaya.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kooveest Taažâ sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars, Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já Ovtâstum Aalmugij algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya. Kove: Sára Márjá Magga.   

 

Luuvâ Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi saavâ ollásávt Saami People´s right to self-determination in Finland K Näkkäläjärvi 150410 .

Viimeksi päivitetty ( 22.04.2010 )
 
‹‹Takaisin