Sämikielālāš sosiaal- jį tiervāsvuođāpalvālusah PDF Tulosta

Sämiaalmug sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs oovdedmân lii Sämitigge uáinám, et sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusah fállojeh sämmilij jieijâs eenikielân, vuávájuvvojeh sämmilij jieijâs vuolgâsoojijn, sämmilâš kulttuurtuávááš, ärbivuáválijd áárvuid sehe eellimvyevi já jurdâččemvuovijd vuotânväldimáin sehe palvâlusah uárnejuvvojeh sämmilij kulttuurjiešhaldâšem vuáđuld.

 

Ovdâskodde tuhhiittij ive 2002 vuosmuu keerdi staatâ budjetân sierânâs staatâtorjuu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás. Sierânâsmeriruttâ lii tehálâš uási sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem sämikuávlust, mon pehti sämmiliih pyehtih merhâšitteht vaikuttiđ sijjân čujottum palvâlusâi pyevtitmân.

 

Budjet mield 480 000 euro meriruuđâ uឞu kevttiđ staatâtorjuu mäksimân Sämitige peht sämikuávlu kieldáid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân puoh sämikieláid, sehe 120 000 euro meriruuđâ sämikielâlij peivitipšopalvâlusâi turviimân. Staatâtorjuu kiävttu vuáđuduvá Sämitige já sämikuávlu kieldâi koskâsii sopâmušlattiimân.

Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemprojekteh
 

Sämikuávlu kieldâin Iänuduvvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášuttum oovtâstpargoost Sämitiggijn Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt ääigist 1.9.2007–31.12.2009 sehe Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem-proojeekt SaKaste ääigist 1.10.2011 - 31.10.2013 Projektij ovdedempargo vievâst uccii puárásij- já arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume.

 

Säämi puárásijpargo 

Sämikuávlust puárásijhuolâttâs (päikkipalvâlem, palvâlemaassâm, pehtilittum palvâlemaassâm já lájádâstipšo) palvâlusâin šiev tipšo já huolâttâs ulmen lii, ete elilâm sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur váldojeh vuotân puoh tipšo- já huolâttâspalvâlusâin. Säämi puárásijpargo äššigâs finnee šiev tipšo já huolâttâs talle, ko palvâlusah olášuttojeh sämmilij áárvui mield já jieijâs eenikielân. Návt äššigâsân šadda tobdo tast, ete sun sämikielâl➞ân já säämi eellimvyevi mield iällám olmožin uឞu eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt suu eellim loopâ räi.  

 

SaKaste –projektist rahtui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, mii ana sistees ravvuid já avžuuttâsâid tipšo- já huolâttâspargoost, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur. Taah pargomaalih ruotâsmuveh säämi puárásijpaargon, ko kulttuur já kielâ vuotânväldee pargomaalih váldojeh aktiivlávt kiävtun pargosoojijn já škovlimohjelmijn.

 

Säämi arâšoddâdem 

Säämi arâšoddâdem uási kielâ, kulttuur já ärbivuáválij tiäđu sirden nuorâbijd suhâpuolváid lii merhâšittee. Sämikielâlij arâšoddâdeijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásiih pargomaalih láá kuávdáást. Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt puátusin rahtui Säämi arâšoddâdemvuávám , mon ruotâsmittem já pargomaalij ovdedem juátkojii Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemproojeekt ääigi.

 

Proojeekt puátusin šoddii Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh já anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâlii arâšoddâdempargovievâ kuati.fi –materiaalpaŋkkisiijđoi raamih já válduprinsiipeh. Materiaalpaŋkki lii tääl kiävtust tuše sämikielâlij kielâpiervâlij já peivitipšo-ohtâduvâi pargoviehân. Siijđoi loopân rähtim várás vyerdih jotkâproojeekt.

 

Materiaalpaaŋki oovdânpyehtim

 

Sämikielâliih peivitipšo-ohtâduvah Suomâst

 

Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde norá ive 2014 loopâst macâttâs Säämi puárásijpargo tyejipiergâskaasâ já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvui siskáldâsâst já toimâmist, mon vuáđuld ravvuuh tievâsmittojeh já peividuvvojeh pyerebeht tuáimen.  

 

Lasetiäđuh Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällest  

 

Viimeksi päivitetty ( 19.05.2015 )
 
‹‹Takaisin